/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/09/29/78072t1h85c9.jpg)
«Meilt käivad kahjuks iga päev läbi veel julmemad juhtumid,» märkisid nii Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp kui ka noorsoopolitsei kauaaegne komissar Ly Kallas.
Kohutavad juhtumid: viimase leidlapse lugu on asjatundjate sõnul veel leebe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kord lapsendas üks kena noorpaar lastekodust poisi. Aastaid hiljem tekkisid probleemid, läbisaamine halvenes ja kasuvanemad poissi enam eriti hästi ei kohelnud. Moskvasse reisinud perekond unustas tollal 11–12-aastase lapse lihtsalt Venemaa pealinna maha. Poiss elas Moskvas augustist järgmise aasta aprillini, kui miilits ta kinni pidas, tervelt kaheksa kuud. Ja oleks kauemakski jäänud, kui miilits poleks teda leidnud.
Vanemate väitel jooksis poeg ise ära. Selliste juhtumite korral, kui olekski tuvastatud, et nad jätsid siiski ise poisi sinna, poleks lapsevanemat vastutusele võtta saanud. Pealegi juhtus see teise riigi territooriumil. Eesti seadusi nad ei rikkunud. Mis siis, et last polnud, – lastetoetus laekus endiselt ja kuna poiss oli kooli nimekirjas, siis laekus ka koolitoetus. Probleemide tõttu hakkas laps nuusutama liimi, hiljem muid narkootilisi aineid.
Siiani ei ole kasuvanematelt õigusi ära võetud. Linnaosa sotsiaalosakond arvab Korbi sõnul, et jääks kohtus kaotajaks, kuna vanemate senisest tegevusest ei piisa meie seaduste kontekstis.
15-aastase tüdruku ema läks Soome tööle ja leidis, et laps saab ise ka endaga hakkama, kui talle vahel raha saata. Esialgu tüdruk saigi hakkama, töötas koristajana, kuid siis ei jõudnud ta enam koolis käia, hakkas kodus pidusid korraldama ning langes alkoholi küüsi. Nüüd elab ta turvakodus.
Politseile on infot tulnud ka tunduvalt noorematest lastest, kes niimoodi mõne tuttava naabritädi n-ö silma alla jäetakse. Tegelikult elavad noored oma elu ja mingi naabritädi ei võta vastutust. Sellisel juhul saab politsei edastada info lastekaitsele, et nemad asuksid tegutsema ja vajadusel hooldust korraldama.
Kui osa abi vajavaid lapsi on vaestest ja isegi asotsiaalsetest peredest, siis üle poolte neist on Korbi sõnul pärit hoopis rikastest ja edukatest peredest, kus lastega kas ei jõuta või ei taheta tegelda.
Korp meenutas ka ühte mõne aasta tagust eriti räiget juhtumit, kus isa hoidis last ketis ja kuritarvitas teda seksuaalselt. «Läks mitu aastat, enne kui lapse sai temalt ära võtta ja lastekodusse saata, kus ta lõpuks rahu sai.» Tolle lapse isa läks lõpuks siiski vangi.
Kuigi tänavalapsi pole Eestis enam kolm aastat olnud, on kõikvõimalikke riskigruppi kuuluvaid lapsi endiselt tuhandeid, ütles Korp. Turvakodusse satub sageli täiesti täitanud ning sügelistes väikeseid lapsi, kelle eest pole korralikult hoolitsetud.