Digitelevisioon röövis kommertskanalitelt vaatajaid

Emori uuringuekspert Peeter Teedla ütles, et kommertskanalite vaadatavuse langus tuleneb otseselt mullusuvisest üleminekust digitelevisioonile.

«Digileviga suurenes kanalite valik. Kui aastatel 2006–2007 vaatasid umbes pooled Eesti pered vaid kolme kanalit, siis nüüd on tänu digilevile võimalik valida 30 programmi vahel,» märkis ta.

Teedla osutas, et nii TV 3 kui ka Kanal 2 lõid tunamullu põhikanali kõrvale sõsarkanalid, mis pakuvad samasugust meelelahutuslikku sisu, ning muist põhikanalite vaatajaid on kolinud üle vaatama Kanal 11 ja TV 6.

Juurde tulnud eestikeelsete subtiitritega Sony Entertainment, Universal Channel, filmikanal Silver, Fox Life ja Fox Crime moodustavad igaüks vaid väikese osa vaatamise koguajast. Näiteks Foxi kanalid kõiguvad stabiilselt 0,7–0,9 protsendi ümber koguvaadatavusest.

Kokku aga haaravad uued meelelahutuskanalid, mis tänu digilevile teleritesse on jõudnud, mõnedki rammusad protsendid kommertskanalite vaatajatest. See kasv on näha jaotuse «muud kanalid» kasvanud osas.

Telerist oodatakse eeskätte meelelahutust. Populaarsemate saadete edetabelit vaadates võib täheldada, et lõviosa esimesest 20 saatest pakub just meelelahutust.

Eelmise kuu esikahekümnes on koguni seitse kodumaist draama- või huumoriseriaali: «Pilvede all», «Õnne 13», «Kelgukoerad», «Ühikarotid», «Kättemaksukontor» jt. See näitab, et seriaali investeeritud raha tasub end ära, ja seetõttu tuli neid mullusel sügishooajal juurde.

Teise suure grupi moodustavad publitsistikasaated, mille tüüpilised esindajad on «Võsareporter» ja «Pealtnägija». Läbi aegade on populaarsed olnud ka showelementidega võistlused, nagu superstaarisaade või laulud-tantsud tähtedega.

Uudistesaadetest mahuvad nimekirja sappa vaid «Aktuaalne kaamera» ja «Reporter+». Erandina on 8. kohal ETV «Valimiste õhtu» ja 20. kohal teleülekanne Eesti-Serbia jalgpallimatšist.

«Sedasorti sisu, nagu pakuvad ERRi telekanalid, koos digipöördega juurde ei tulnud, nii et nende vaatajad on oma kanalieelistusele truuks jäänud. Tuleb ka arvestada, et ETV vaatajad on keskmiselt natuke vanemad kui kommertskanalite publik, ja vanemad inimesed istuvad teleri ees kauem kui noored,» rääkis Teedla.

Venekeelsete kanalite vaadatavus püsib samal ajal võrdlemisi stabiilsena. PBK püsib liidrikohal, aga NTV Mir näitab mõningat tõusutendentsi. Teedla hinnangul tuleb see sellest, et venekeelsed televaatajad olid 90 protsendi ulatuses kaabeltelevisiooniga kaetud juba 1990. aastate keskpaigast ja seetõttu ei pakkunud digipööre neile midagi uut.

Üldine telerivaatamisele kulunud aeg pole eriti muutunud, jäädes aastate lõikes umbes 4 tunni ja 20 minuti tasemele päevas eestlaste ning 4 tunni ja 50 minuti piiridesse mitte-eestlaste puhul. Teedla sõnul on see näitaja suurem kui paljudes Euroopa riikides.

Kommentaarid

Urmas Oru
Kanal 2 pea­direktor

Sellel, et ETV [vaadatavus] on suurenenud või n-ö samaks jäänud, ei ole midagi tegemist digipöördega.

ETV-l on lihtsalt olnud kommertskanalitest oluliselt rohkem raha ning mõned nende programmimuudatused langesid kokku digipöördega. Aga digipöördega siin midagi pistmist ei ole.