Galerii: Vabadussõja võidusamba jalamil mälestati juuniküüditamise ohvreid (1)

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest.

«1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,» ütles Reinsalu oma kõnes.

Tallinna linnapea ülesandeid täitev Keskerakonna linnapea kandidaat Taavi Aas teatas, et juuniküüditamise eesmärk oli murda Eesti rahva julgus ja vabadusesoov, kuid see rahvas ei murdunud.

«Stalinistliku režiimi toime pandud küüditamise eesmärk oli Eesti rahvas allutada, kuid soov omariikluse järele ei kadunud kuhugi. See püsis repressioonide kiuste ja tõi meie riigi tagasi,» ütles Aas.

Aas sõnas, et 1941. aasta 14. juunil saadeti tuhanded inimesed pikkadeks aastateks Siberisse vaid umbmäärase süüdistuse alusel, et nad on rahvavaenlased. «Nende saatus tuletab meile meelde, kui tähtis on julgeolek, mida tagab omariiklus ja kui tähtis on õigusriik. Need nähtused pole enesestmõistetavad,» teatas Aas.

Aas asetas kell 12 pärja Vabadussõja võidusamba jalamile juuniküüditamises hukkunute ja kannatanute mälestuseks. Abilinnapea Kalle Klandorf asetab pärja küüditamisohvrite mälestuseks kell 16 Tallinna Liiva kalmistul toimuval tseremoonial.

Nestor: vabas riigis me ei tembelda mitte kedagi

Riigikogu esimees Eiki Nestor asetas juuniküüditamise mälestustseremoonial küüditamise ohvrite mälestuseks Vabadussõja võidusamba jalamile pärja. Riigikogu alustas tänast istungit leinaseisakuga.

«Just nüüdsama, 76 aastat tagasi, ööpimeduse varjus, prõmmisid nõukogude okupandid ja nende käsilased majade ja korterite ustel, et võtta une pealt kinni ja saata loomavagunites kodumaalt kaugele enam kui 10 000 inimest. 6000 neist ei naasnud kunagi,» rääkis riigikogu esimees eile Kärus toimunud mälestusõhtul.

Nestori sõnul on kõige inimvihkajalikemate režiimide komme jätta vähemalt näiliselt mulje, et inimeste karistamine on toimunud kuidagi mingite seaduste järgi. «See, mis toimus juunis – seal ei püüdnud kommunistlik diktatuur isegi seda muljet jätta,» ütles Nestor. «Otsus, mille langetasid kommunistlikud jõhkardid maikuus Moskvas, rääkis sotsiaalselt võõra elemendi ümberasustamisest, asumisele saatmisest. See on suurus, mida õigus ei tunne. See näitab režiimi ülimat vaenulikkust inimese vastu.»

Nestor lisas, et vabas riigis, kus me täna elame, me ei tembelda mitte kedagi, me ei ütle inimestele, et nad on valed, teistsugused. «Ei vihka neid, ei karista. See on vaba ühiskond, kus me täna elame,“ rõhutas Nestor.

Kell 12 algas mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamil. Vabaduse väljaku täidavad tuhanded «pisarad» ehk helesinised õhupallid meenutamaks küüditamisohvreid üle Eesti.

Kell 16 meenutatakse Liiva kalmistul punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid.

1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju Eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga.