/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Täna pandi nurgakivi Tallinna uuele kohtumajale, mis valmib 2018. aasta kevadel.
Fotod: uus Tallinna kohtumaja sai nurgakivi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuhoonele asetasid nurgakivi justiitsminister Urmas Reinsalu, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling, Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Mehis Sihvart, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.
RKAS ja konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus allkirjastasid möödunud aasta novembris 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja, kuhu kolib praegu kolmes hoones asuv Harju maakohus, Põhja ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
«On väga rõõmustav, et Harju maakohus saab peagi hakata õigust mõistma turvalises ja heade töötingimustega kohtumajas. Kohus on liigagi kaua pidanud uut maja, kus oleks kaasaegsed võimalused istungite pidamiseks ja head tingimused kohtusse pöördujatele. Õigusriigis elades eeldame, et Eesti Vabariigi nimel mõistetaks õigust väärikas keskkonnas,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe rääkis, et Eesti kohtud asuvad 20 hoones, millest ainult kaheksa on ehitatud kohtupidamiseks. «Harju maakohtu Liivalaia kohtumaja on küll kohtupidamiseks ehitatud, kuid maakohtu endise töötajana võin kinnitada, et tegemist on inimvaenuliku arhitektuuri ereda näitega,» lausus Pikamäe. Tulevase kohtuhoone lähedal mäe otsas asuv Harju maakohtu Tartu maantee kohtumaja aga olevat Stalini-aegne tapivangla.
Uus kohtumaja on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.
Energiatõhusasse hoonesse on projekteeritud LED valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25 protsenti väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid.
Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar).