Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eesti elanike usaldus jõustruktuuride suhtes püsib kõrgel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Martin Ilustrumm

Eesti elanikud usaldavad kõige enam ühiskonna turvalisust tagavaid jõustruktuure, samas on tõusnud ka usaldus poliitiliste institutsioonide suhtes, selgub kaitseministeeriumi tellimusel valminud uuringust.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest selgub, et päästeametit usaldab tervelt 96 protsenti Eesti elanikkonnast. Politseid usaldas 85, kaitsevägi 79 ning Kaitseliitu 71 protsenti elanikest.

Uuringu läbiviija, sotsioloog Juhan Kivirähk Turu-uuringute AS-ist tõdes, et Eesti elanikud usaldavad kõige enam ühiskonna turvalisust tagavaid jõustruktuure ning turvalisust tagavate institutsioonide usaldusväärsus on ühtviisi kõrge nii eesti kui ka vene keelt kõnelevate elanike seas.

Kivirähk tõdes, et ka poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on võrreldes mitme varasema küsitluskorraga tõusnud plusspoolele. Ta nimetas selle põhjuseks valitusvahetust. Kivirähk tõi esile, et sama juhtus ka 2015. aasta valimiste järel.

Uuringu kohaselt usaldas presidenti 66 protsenti, peaministrit 63, valitsust 55 ning riigikogu 55 protsenti.

Veel eelmisel sügisel väljendasid riigikogu ja valitsuse suhtes usaldamatust vastavalt 47 ja 48 protsenti ning peaministri suhtes 53 protsenti) küsitletutest. Presidendi usaldusväärsus on tõusnud märgatavalt, selgub uuringust. Möödunud aasta oktoobris pidas presidenti usaldusväärseks 48 protsenti vastanutest.

Uuringust selgub ka, et eestikeelsete vastajate usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-eestlastel. Kõige väiksem on erinevus päästeteenistuste ja politsei puhul, suurimad erinevused ilmnevad aga NATO, Kaitseliidu, kaitseväe ja presidendi puhul.

Pikka aega kestnud suur erinevus riigikogu, valitsuse ja peaministri usaldusväärsuses eesti- ja venekeelsete elanike hinnangutes on hakanud tasapisi kahanema ja see ei ületa enam kümmet protsenti. Ka selle põhjenduseks tõi Kivirähk Keskerakonna pääsemise valitsusse.

Tagasi üles