Prokurör nõuab Narva linnavolikogu esimehele tingimisi vangistust

Ringkonnaprokuratuur taotles aprillis kriminaalasja lõpetamist, kuid kohus taotlust ei rahuldanud. Prokuratuuri hinnangul puudub Jefimovi kriminaalasja vastu avalik huvi, tema süü ei ole suur ning seetõttu tuleks kriminaalasi sulgeda, vahendas rus.err.ee.

Viru Ringkonnakohus leidis aga, et Jefimovi juhtumi arutamist tuleb jätkata ning järgmine kohtuistung toimub 13. juunil.

Süüdistuse kohaselt sai Aleksandr Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal kuuel korral kokku ligi 5000 euro ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist haigekassalt. Alates 2016. aasta kevadest täidab Jefimov linnavolikogu esimehe ülesandeid.

Ravikindlustuse seaduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Prokurör Kalmer Kase sõnul viitavad kogutud tõendid sellele, et Jefimov ei kavatsenud haiguslehele jääda ning reaalselt ei viibinud ta ka haiguslehel, jätkates kõigil kuuel korral kogu haigusperioodi ajal oma töökohustuste täitmist Narva Linnavolikogu aseesimehena. Samuti jätkas ta tööd juriidiliste ning muude teenuste osutamist FIEna.

«Kriminaalasja materjalidest nähtub, et haigushüvitise väljapetmise eesmärgil esitas Aleksandr Jefimov haigekassale haiguslehtede andmeid, luues haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui ajutiselt töövõimetust isikus,» rääkis Kask.

Ta lisas, et nende haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa Jefimovile välja haigushüvitisi, millele mehel õigust polnud, kuna ta sai samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu linnavolikogu liikmele ja aseesimehele makstava hüvitisena.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet Viru ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.