Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

TS Laevade mereohutusjuht tunnistab, et Leigri intsident oli ohtlik: kapteni magamajäämist ei saa aktsepteerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiger Tallinna Vanasadamas.
Leiger Tallinna Vanasadamas. Foto: Mihkel Maripuu

TS Laevad OÜ peakapten-mereohutusjuht Jaanus Matso on ülikriitiline, kui kommenteerib jaanuarikuist intsidenti, mil Leigri kapten jäi laeva juhtides hetkeks tukkuma ja laev puudutas seetõttu kahel korral merepõhja. «Ettevõttes võivad kehtida vastavad juhendid, korrad ja muud taolist, aga kui neid ei järgita, siis paraku saavadki sellised juhtumid teoks,» ütles Matso intervjuus Postimehele.

- Kui ohtlikuks võib pidada olukorda, kus reisilaeva kapteni (olgugi, et sel konkreetsel reisil oli laevas kõigest kolm reisijat) tähelepanu roolis hajub sedavõrd, et juhtub intsident, kus laev saab kannatada?

Merenduses lähtutakse alati eelkõige ohutusest, miks muidu korraldatakse tihti õppuseid ja kontrollitakse laevu.

Igat olukorda tuleb võtta väga tõsiselt. Olukord oli ohtlik kindlasti. Ohtlikkuse tase ei sõltu reisijate arvust pardal, sest lisaks reisijatele on veel laevapere liikmed laeva pardal ja laeva suurte vigatuste korral oleks võinud kaasneda merekeskkonna reostus.

- Kas üldse saab kuidagigi aktsepteerida seda, et kapten jääb roolis lausa magama? Olgu põhjuseks siis üleväsimus või mida iganes.

Seda ei saa kindlasti aktsepteerida, ükskõik, mis siis selle põhjuseks ei oleks.

- Veeteede ameti aruandes on välja toodud, et kapten ei usaldanud vanemtüürimeest, kes oleks võinud sel hetkel olukorda kontrollida. Kas te oskate ehk seda usaldamatust kommenteerida, et miks see nii oli? Või kas üldse saab lubada olukorda, kus kapten ei saa usaldada oma paremat kätt?

Leiger oli liinil alates 22. detsembrist. Igal meeskonnaliikmel oli kõrgendatud valmisolek ja igaüks tunnetas vastutust kõrgemalt kui tavasituatsioonides. Ka avalikkus ja meedia aitasid sellele kaasa, sest pea iga reis oli tähelepanu all. Aga kindlasti ei saa sellist olukorda lubada. Vastavalt kehtivale korrale oleks kapten ja vanemtüürimees pidanud sellest koheselt informeerima peakapten-mereohutusjuhti (ehk Matsot ennast - toim.).

- Veeteede amet kritiseerib aruandes mõnevõrra ka TS Laevade tegevust, mis nende hinnangul soodustas kapteni üleväsimust, sest uue laeva saabumise järel oli tööd liialt palju. Kas selline hinnang vastab teie arvates tegelikkusele? 

Hinnang ei ole meie arvates õiglane.

- Kuidas üldse on kaptenite töö- ja puhketunnid reguleeritud?

Töö-ja puhkeaeg on laeval reguleeritud ja toimub vastavalt seadusele. Seda on ka kontrollitud ja me ei saakski teistmoodi käituda. Siinkohal rõhutame veel kord, et kaptenitel ja laevapere liikmetel on kohustus koheselt informeerida peakapten-mereohutusjuhti kõikidest ebakõladest, sealhulgas suutmatusest täita mingeid nõudeid.

- Saan aru, et te veel edastate veeteede ametile omapoolsed täpsustused. Kuid ehk on võimalik juba praegugi välja tuua, kas ja mida TS Laevad sellest juhtumist õppis ja võib-olla olete pärast intsidenti asju ümber korraldanud mingis osas?

Me kindlasti ei soovi meedia vahendusel märkusi hakata lahkama. Ümberkorraldusi on tehtud ja tehakse kindlasti veel. Kahjuks sai järjekordse kinnituse asjaolu, et kõik sõltub inimfaktorist. Ettevõttes võivad kehtida vastavad juhendid, korrad ja muud taolist, aga kui neid ei järgita, siis paraku saavadki sellised juhtumid teoks. 

Raport: kapten jäi magama

Veeteede amet avaldas hiljuti ohutusjuurdluse kokkuvõtte, mis keskendub ööl vastu 2. jaanuari juhtunud intsidendile, kus Leigri kapten jäi kaptenisillal tukkuma ja reisijaid vedanud laev puudutas seetõttu kahel korral merepõhja.

Kokkuvõtte järgi sõitis Leiger laevatee kõige ohtlikumal lõigul ehk Rukki kanalis vähemalt üks minut ja 20 sekundit, ilma et kapten oleks laeva kontrollinud. Laev puutus vastu kanaliserva, mille tagajärjel sai laevakere kriimustusi. Kahjustused liiga hullud ei olnud ja laev sai jätkata teekonda Rohuküla sadamasse.

Kapten suikus unne oma toolis kaptenisillal. / Tairo Lutter.
Kapten suikus unne oma toolis kaptenisillal. / Tairo Lutter. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Leigri põhjapuute põhjustas ohtutusjuurdluse kokkuvõtte järgi hilinenud pööre, mis oli tingitud kapteni üleväsimusest, tähelepanu hajumisest ja lühiajalisest magama jäämisest navigatsioonisillal, selgub ohtutusjuurdluse kokkuvõttest. Kapteni üleväsimusele aitas kaasa tema enda usaldamatus vanemtüürimehe võimetesse juhtida laeva iseseisvalt Heltermaa ja Rukki kanalites.

Laeva põhjal tuvastati hilisema läbivaatuse käigus deformatsioon, pragusid polnud.
Laeva põhjal tuvastati hilisema läbivaatuse käigus deformatsioon, pragusid polnud. Foto: Veeteede amet
Laeva põhjal tuvastati hilisema läbivaatuse käigus deformatsioon.
Laeva põhjal tuvastati hilisema läbivaatuse käigus deformatsioon. Foto: Veeteede amet

Postimehele teadaolevalt ei tööta kaptenisillal tukkuma jäänud kapten enam Leigri peal. Kui me aprillis TS Laevadelt uurisime, kas nad on lasknud lahti kapteni, kes olevat laevaga halvasti ringi käinud, vastas ettevõtte juhatuse liige Kaidor Padar: «TS Laevad ei ole ühtegi inimest lahti lasknud. Töösuhted on lõpetatud erinevate inimestega erinevatel põhjustel. Me ei saa kommenteerida töötaja ja tööandja vahelisi suhteid».

Märksõnad

Tagasi üles