Eesti – riik, kus vaesed käivad haigena tööl (11)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nils Niitrareporter

7. juuni 2017, 23:47

Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo Foto: Tairo Lutter

Riigi 2009. aasta otsus lõpetada esimese kolme haiguspäeva hüvitamine lõi kõige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena tööl käima – järsku hakati võtma ligi kaks korda vähem haiguspäevi kui varem. Nii võib järeldada Evelyn Aaviksoo äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Teie tööst saab teada, et kui on majanduslangus ja töötus suureneb, siis vähenevad haigena töölt puudumised ka neil, kellel töö alles jääb. Samas võetakse majanduskasvu ajal haiguslehti rohkem.

Just. Selle üle on arutletud ja ühe võimalusena leitud, et majanduslanguste ajal jäetakse tööle need, kes ongi tervemad. Haigemaid inimesi koondatakse sagedamini. Samas on üsna palju uuringuid ka selle kohta, et tööle jääjatel tekib kriisi ajal suurem kohusetunne, mis on seotud ka hirmuga tööst ilma jääda. Majanduskasvu ajal on elu hea.

Kommentaarid (11)

Märksõnad

Tagasi üles