/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/13/6168053t1hed12.jpg)
TS Laevade uus parvlaev Leiger puudutas ööl vastu 2. jaanuari reisil Heltermaalt Rohukülla kaks korda merepõhja, sest üleväsinud kapten uinus kaptenisillal.
Leiger puudutas kapteni uinumise tõttu kaks korda merepõhja (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeteede ameti ohutusjuurdluse kokkuvõtte järgi sõitis Leiger laevatee kõige ohtlikumal lõigul vähemalt üks minut ja 20 sekundit, ilma et kapten oleks laeva kontrollinud.
1. jaanuaril kell 23.30 Heltermaalt plaanipärast lisareisi alustanud Leiger puutus kell 00.25 kaks korda järjest vastu Rukki kanali serva. Põhjapuute tagajärjel sai laevakere kriimustusi ja laev jätkas teekonda Rohukülla.
Leigri põhjapuute põhjustas ohtutusjuurdluse kokkuvõtte järgi hilinenud pööre, mis oli tingitud kapteni üleväsimusest, tähelepanu hajumisest ja lühiajalisest magama jäämisest navigatsioonisillal, selgub ohtutusjuurdluse kokkuvõttest. Kapteni üleväsimusele aitas kaasa tema enda usaldamatus vanemtüürimehe võimetesse juhtida laeva iseseisvalt Heltermaa ja Rukki kanalites.
Postimees uuris aprillis TS Laevadelt, kas vastab tõele väide, et laeva kapten Viktor Rohtla lasti lahti, kuna ta polevat laevaga hästi ümber käinud. Toona vastas ettevõtte juhatuse esimees Kaido Padar, et TS Laevad pole kedagi lahti lasknud.
«Töösuhted on lõpetatud erinevate inimestega erinevatel põhjustel. Me ei saa kommenteerida töötaja ja tööandja vahelisi suhteid,» ütles ta toona.
«Teile väidetud juhtum, millele viitasite, leidis aset jaanuarikuu alguses. Parvlaev Leiger vigastas põrkeprussi, kuna vendri deformeerumise tõttu riivas kaikonstruktsiooni. Viga saanud koht parandati öise seisuaja kestel koheselt. Sõidugraafikus muudatusi ei toimunud, sest vigastus ei olnud suur,» ütles Padar aprilli teises pooles.
Veeteede ameti ekspertide koostatud kokkuvõtte järgi ei korraldanud kapten laeval vahiteenistust, mis oleks taganud laeva ohutu navigeerimise. Ta ei kasutanud tõhusalt sillal olevaid navigatsioonisüsteeme, mis ei andnud hoiatussignaale, sest alarmid töötavatelt süsteemidelt olid välja lülitatud. Samuti ei olnud navigatsioonivahi koosseisu kaasatud tekimeeskonna liikmeid.
Juurdluse kokkuvõtte kohaselt ei hoiatanud vanemtüürimees kaptenit hetkel, kui ta avastas, et laev on Rohuküla sihilt kõrvale kaldunud, sest puudus nõuetekohane omavaheline side.
Ohutusjuurdluse kokkuvõtte järgi soodustas TS Laevade tegevus kapteni üleväsimust, sest reeder ei andnud piisavalt aega laevapere liikmete treeninguteks ja ei määratud esialgseks perioodiks, - kapteni koormuse vähendamiseks -, kapten-juhendajat. Tingituna avalikkuse suurendatud tähelepanust rakendas TS Laevad Leigri tööle maksimaalse võimaliku koormusega. Juurdlus tuvastas, et põhjapuutega reis oli sel ööpäeval üheteistkümnes.
Veeteede amet soovitab reederil kõigi laevade juhtkondadega ohutusjuurdluse kokkuvõte läbi arutada ja analüüsida ohtliku juhtumi põhjusi. Samuti peaks TS Laevad juhtkond jälgima laevapere liikmete komplekteerimise, täiendusõpe ja stažeerimise protseduuride täitmist.
TS Laevad: uurimise järeldustes on ebatäpsusi
«TS Laevade peakapten-mereohutusjuht Jaanus Matso valmistab ette meiepoolseid täpsustusi, mis kindlasti esitame veeteede ametile 30 päeva jooksul,» ütles laevafirma juhatuse esimees Kaido Padar BNSile. «Meil on mitmeid küsimusi raporti osas ning oleme leidnud ka ebatäpsusi, aga neid me ei hakka hetkel meediale kommenteerima, vaid soovime kohtuda ja arutada neid veeteede ametiga.»
«Tavapärane praktika on see, et taolistele raportitele antakse osapoolele enne lôpliku versiooni avaldamist vôimalus tutvuda ja arvamust avaldada,» lausus Padar, kuid laevafirma hinnangut juhtunule ei öelnud.
Ohutusjuurdluse kokkuvõttes seisab muu hulgas, et TS Laevade tegevus soodustas kapteni üleväsimust, sest reeder ei andnud piisavalt aega laevapere liikmete treeninguteks ja ei määratud esialgseks perioodiks, - kapteni koormuse vähendamiseks -, kapten-juhendajat. Tingituna avalikkuse suurendatud tähelepanust rakendas TS Laevad Leigri tööle maksimaalse võimaliku koormusega. Juurdlus tuvastas, et põhjapuutega reis oli sel ööpäeval üheteistkümnes.
«Niipalju võime öelda, et reederi poolset survet kaptenile ei olnud,» sõnas selle peale Padar.
Möödunud aasta lõpus Türgi laevatehases valminud Leiger asus 22. detsembril Rohuküla ja Heltermaa liinil reisijaid vedama.