Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3)

Kaebuse esitajate hinnangul ei ole Reidi tee projektile tehtud keskkonnamõju hindamist ja selle ehitusluba on seadusetu. Kohus plaanib lahendini jõuda septembris. Linna esindajad peavad aga 19. juuniks esitama kaebusele omapoolse vastuse koos kõikide asjakohaste tõenditega. Linnapea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul tegelevad kohtuasjaga juristid ja linn ei kavatse Reidi tee rajamisest loobuda.

Aasa sõnul jääb talle täiesti arusaamatuks, miks Reidi tee vastu võideldakse, sest praegu haigutab ju alal tühermaa ning linn pole avatud merele. «Me soovime linna avada merele ja ühtlasi lahendada liiklusprobleemid kesklinna piirkonnas,» rääkis Aas eile mereäärsel tühjal platsil peetud pressikonverentsil. Lisaks rõhutas ta, et Reidi tee on seotud tulevase peatänava projektiga ja selle ettevalmistamiseks hädavajalik. «Seda projekti on viimase kümne aasta jooksul, mil see teema on olnud aktuaalne, väga palju muudetud. Nüüd on küll käes viimane aeg avada Tallinn merele ja kaotada praegu siin laiuv tühermaa,» rõhutas linnapea kohusetäitja.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul tuli linnavalitsusel kiiresti otsustada, kas on võimalik alustada Reidi tee esimese etapi ehitusega, sest vaidlustatud on teise etapi ehitusluba. «Leidsime, et põhimõtteliselt võiks sellega alustada, aga riigihanke mõttes on parem teha esimene ja teine etapp koos. Nii et otsustasime oodata, kuni saame alustada mõlemaga,» selgitas Klandorf.

Teiseks tuli otsustada, kas esitada määruskaebus. Klandorfi sõnul lepiti kokku, et seda teeb linn. Miks nii? «Iseenesest saame ehitusega oodata otsuseni, mis tuleb septembris, aga meil on vaja hanke dokumentatsioon ette valmistada. Kui kohtuotsus lubab ehitama hakata ja meil selleks ajaks dokumentatsioon valmis ei ole, siis on halvasti,» märkis Klandorf. «Pöördume ilmselt kohtu poole palvega, et õiguskaitse oleks tagatud nii, et me ei saa ehitama hakata, aga võime dokumentatsiooniga edasi tegeleda.»

Abilinnapea lisas, et nad mõistavad kohtu viivitust, sest materjal, mille kohus peaks läbi vaatama, on üsna mahukas. «Sellepärast kohus ei saanudki ilmselt kohe otsust teha ja andis esialgse õiguskaitse,» lisas abilinnapea.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd lausus, et Reidi tee trass on olnud Tallinna planeeringutes rohkem kui 50 aastat. «Tallinna 2001. aasta üldplaneeringusse oli see olulise transiitmagistraalina kantud Põhjaväila nime all ja pidi tollal ühendama Kopli tööstuspiirkondasid Lasnamäega,» meenutas Mänd. «Kui me vaatame 2004. aastal kehtestatud rannaalade üldplaneeringut, siis seal on see kirjas kui magistraaltänav, mille sõiduradade arv on kolm pluss kolm. Selle üldplaneeringu alusel alustati ka ehitusprojekti koostamist, mis sai peaaegu ehitusloaküpseks kusagil 2007. aastal. Ehitusluba jäi tookord välja andmata, sest ei olnud võimalik korrektselt ja mugavalt rajada kergliiklusühendusi mereni. Hiljem kadus ka rahastus, mistõttu projekt lükkus edasi.»

Praegune lahendus valiti tema sõnul kolme variandi seast välja kui kõige säästlikum. «Erandlikult Tallinna teede projekteerimise ajaloos pandi see avalikule väljapanekule,» kõneles peaarhitekt. «See projekt, mis lõpuks ehitusloa sai, on väga erinev sellest, mis algul välja pandi, sest avalikkus lõi projekti menetluses elavalt kaasa.»

Aas märkis veel, et kui vaadata Reidi tee projekti, moodustab sõidutee ühe kolmandiku kogu projekti maa-alast. Ülejäänu on kergliiklusteed, rannapromenaad ja erinevad kohad, mis seotud mereäärsete tegevustega. «Kui nüüd võrdleme tänast olukorda sellega, kui siin oleks rannapromenaad ja kui siin oleks kergliiklustee, kui avatud oleks see koht merele sellisel juhul ja kui avatud on ta täna,» esitas Aas retoorilise küsimuse.

Aas rõhutas, et praegune projekt säilitab ka Russalka-taguse liivaranna. «Kui mõelda siit natuke maad edasi, siis Pirita tee on täies ulatuses rajatud merre ja me keegi ei kujutaks ette olukorda, kui seda teed seal ei oleks,» tõi linnapea kohustäitja paralleeli. «Kui tee sinna rajati, ei juhtunud merega midagi. Minu ja terve linnavalitsuse kindel seisukoht on see, et Reidi tee peab tulema, ja ääretult kahju on, kui keegi võitleb selle vastu. Sest tegelikult ta võitleb selle ala inimestele avamise vastu. Selle vastu, et siin tõesti oleks elu,» lõpetas Aas.