:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Päästeameti ja kaitseväe demineerijad otsisid viimase viie päeva jooksul Männikul läbi tuhandeid ruutmeetreid pinnast ja leidsid tööde käigus 1156 lõhkekeha.
Demineerijad leidsid Männikult üle tuhande lõhkekeha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt toodi pinnale suurtükimürske, aga ka näiteks miinipilduja miine ja veel palju muudki. Leitud lahingmoon on erineva suurusega ja kogused on suured. Leitud lõhkekehad transporditi kaitseväe keskpolügoonile, kus demineerijad need hävitasid, teatas päästeamet.
«Demineerijate jaoks on Männiku karjäär tuntud koht, kus on peidus suur hulk lõhkekehi. See ongi põhjus, miks demineerijad Männikul juba kolmandat aastat kogu nädala lõhkekehi otsivad,» selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.
Viimase kolme aastaga on Männikult leitud ja kahjutuks tehtud üle 5000 lõhkekeha, mis on peamiselt pärit Esimesest ja Teisest maailmasõjast. 2015. aastal oli leide üle 1800, 2016. aastal üle 2000 ühiku. Esimesel aastal võttis päästeameti demineerimiskeskus Männiku karjääri üksi ette, viimased kaks aastat on seda tehtud koos kaitseväega.
Kaitseväe jaoks on päästeameti demineerijatele appi minek hea võimalus õppida ja kogemusi saada.
«Eelkõige on meie eesmärk muidugi puhastada kaitseväe harjutusala, aga see on ka hea võimalus parandada oma väljaõpet ja õppida tundma neid lõhkekehi, mida me veel ei tea,» rääkis kaitseväe pioneeriinspektor major Vesse Põder. Tänu kaitseväe rasketehnikale ja inimestele õnnestus päästeameti demineerijatel puhastada ohtlikest lõhkekehadest oluliselt suurem maa-ala.