Riigikogu kiitis heaks julgeolekupoliitika alused

Seletuskirja kohaselt määrab dokument kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ning arengu- ja tegevussuunad, kajastades kõiki riigi julgeoleku seisukohast olulisi valdkondi. Ühtlasi on dokument aluseks üksikasjalike valdkondlike arengu- või tegevuskavade koostamisele.

Valitsuse julgeolekukomisjoni juhtimisel ja riigikantselei koordineerimisel valminud alusdokument kirjeldab ka Eesti julgeolekukeskkonda, julgeolekupoliitika väljakutseid ja nendega seonduvaid riske. Uued julgeolekupoliitika alused hakkavad asendama eelmist alusdokumenti, mis võeti vastu 2010. aasta mais.

Dokumendi järgi on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk kindlustada põhiseadusest tulenevalt Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Dokument tugineb avarale julgeolekukäsitlusele, mille kohaselt arvestab julgeolekupoliitika riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast.

«Avar käsitus on vajalik eelkõige seetõttu, et nüüdisaegses maailmas saab riigi iseseisvust ja sõltumatust mõjutada ning suunata palju mitmekesisemate vahenditega kui diplomaatia või klassikaline sõjaline jõud ning julgeolekut mõjutavad ka paljud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad,» märkisid alusdokumendi autorid seletuskirjas.

Riigi julgeolekukeskkonna uue mõõtmena on maismaaterritooriumi, territoriaalvete ja õhuruumi kõrvale toodud küberruum.

Dokumendi järgi on Eesti julgeolekupoliitika suunatud ohte ennetavale tegevusele ja julgeolekuohtude ilmnemisel nendele paindlikule reageerimisele. «Eesmärgi saavutamise kindlustab kõige tõhusamalt Eesti liikmesus NATOs ja Euroopa Liidus, nende organisatsioonide tugevus, sisemine solidaarsus ja vastastikune koostöö, mis eeldab omakorda liikmesriikide suuremat keskendumist üldistele huvidele. Nii NATO kollektiivkaitsel kui ka Euroopa Liidu tugeval ühtekuuluvusel on vastast heidutav toime,» kirjutasid autorid seletuskirjas, mille kohaselt on samaväärselt ennetav ja tõkestav mõju laialt käsitataval riigikaitsel ning riigi ettevalmistustel selle elluviimiseks.

Eraldi on dokumendis esile toodud kodanikuühiskonna kaasamist julgeolekuprobleemide lahendamisse ja heidutusefekti suurendamisse.

Kui senistes, 2010. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustes hinnati julgeolekuolukorda Läänemere regioonis stabiilseks, siis nüüdse dokumendi kohaselt on üleilmne julgeolekuolukord ärev. Peamiste julgeolekuriskidena nimetatakse dokumendis üleilmsete julgeolekuprobleemide süvenemist, Euro-Atlandi piirkonna ja demokraatial, turumajandusel, õigusriigil ning inimõigustel põhineva väärtusruumi mõju vähenemist, Euroopa Liidu aluspõhimõtetel rajanevate lõimete nõrgenemist ning Venemaa väljakutsuvalt agressiivset käitumist.

«Uue elemendina on vastased asunud oma eesmärkide saavutamiseks kasutama niinimetatud hübriidmeetodit, milles sõjalised ja mittesõjalised vahendid toimivad sümbioosis. See tähendab, et oma vastutegevuses ja vastutoime tekitamises, otseste probleemide ennetamisel ja tõkestamisel on vaja tegutseda kõikidel tasanditel,» seisab dokumendi seletuskirjas.

Lisaks mõjutavad Eesti julgeolekut julgeolekupoliitika aluste kohaselt piiriülesed ja asümmeetrilised ohud, mis tulenevad liigagi tihti negatiivsetest muutustest elukeskkonnas, ühiskondlikust ebavõrdsusest ja riikide suutmatusest pakkuda oma elanikele vajalikku turvatunnet.

Riigi sisemist stabiilsust võivad seletuskirja kohaselt mõjutada ebaühtlane regionaalne areng, halvasti kohanenud ühiskonnarühmad, sallimatuse ilmingud ning ühiskonna polariseerumine hinnangute ja arusaamade erinevuse põhjal. Kaugema perspektiiviga risk on dokumendi järgi Eesti rahvastiku vananemine ja vähenemine.

Julgeolekupoliitika alusdokumendi kohaselt tuleb Eestil sel aastal pingutusi teha kokku 21 arengusuunas, mis on jaotatud üheksasse alapeatükki. Muu hulgas käsitletakse dokumendis Eesti tegevust rahvusvahelisel areenil, usku rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja huvi, et NATO ja Euroopa Liit oleksid oma tegevuses ühtsed ja elujõulised. Samuti rõhutatakse suhete olulisust Ameerika Ühendriikidega ning koostöösoovi Põhja- ja Baltimaadega. Tähelepanu pööratakse ka suhetele Venemaaga ja nende arendamise väljavaadetele.

Peaminister Jüri Ratas ütles julgeolekupoliitika aluste esimesel lugemisel riigikogus, et naaberriigina on Eesti kahtlemata huvitatud demokraatia ja õigusriigi arengust Venemaal, mistõttu säilitatakse võimalus dialoogiks. «Kuid meie idanaabri viimasel kümnendil hoogustunud agressiivne käitumine tingib vajaduse olla Euroopa Liidus ja NATOs ühtsed, muu hulgas sanktsioonide küsimuses, kuni on kadunud nende kehtestamise algpõhjused,» ütles ta.