Aktivistid nõuavad tee-ehitusele ette jääva puu säilitamist (14)

Tänu kodanikualgatusele on Paldiski maantee 161 maja juures kasvav hõberemmelgas veel püsti, kuigi sellest mõlemal pool on käinud tõsine lageraie. 

Keskkonnas Petitsioon.com on algatatud allkirjade kogumine «üle 300-aastase elujõulise pajupuu» kaitseks. Eile hommikul oli petitsioonil 250, tööpäeva lõpuks aga juba ligi 400 allkirja. Peale selle valvavad aktivistid remmelga juures, et saemees suurele puule kallale ei pääseks.

«Inimesed seovad ennast väga emotsionaalselt kõrghaljastusega, mis ei ole ju eriti pikaealine,» ütles Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik. «Hõberemmelga tavaline eluiga on kuni sada aastat. Me oleme keskkonnaametilt sellele raieloa saanud, mis tähendab, et nad ei ole seda puud väärtuslikuks pidanud. Igaüks võib Google’i abil järele vaadata, missugune on hõberemmelga eluiga, praegu püütakse lihtsalt inimesi väljamõeldud argumentidega petta.»

Ta lisas, et Haabersti liiklussõlme projekteerimise käigus vaadati kõik puud ükshaaval üle ja eksperdihinnang ütleb, et selle konkreetse hõberemmelga vanuseks on hinnatud umbes sada aastat.

Kohalikud elavad kaasa

Suure puu kõrvale on püstitatud telk, mille juures tegid kolm aktivisti eile hommikul lõket ning kogusid möödujatelt allkirju hõberemmelga kaitseks. Praegu on puu juures valve ööpäev ringi.

«Puude raiega hakati sealt ringi poolt peale. Varesed said surma ja nende pesad hävisid. Kohalikud elanikud on šokis, sest nendega pole räägitud. Pealegi väheneb kinnisvara väärtus, kui maja ees enam kõrghaljastust ei ole,» rääkis remmelga juures valves olnud Mati Oja, kes pole oma sõnul kohalik elanik, vaid lihtsalt aktivist, kellele toimuv ei meeldi.

Kohalikud elanikud aga elavad puu all telkijate tegevusele kaasa. «Eile käis siin üks proua, kellel on maatükk teisel pool teed. Ta andis petitsioonile allkirja ja ütles, et on võib-olla nõus isegi natuke oma maad ära andma selleks, et tee saaks kaarega ümber paju minna. Siin käis ka riigikogu liige Peeter Ernits, kes oli väga šokeeritud, et sellist puud tahetakse maha võtta, ja lubas selle asjaga linnapea jutule minna,» jutustas Oja.

Keskerakonda kuuluv Ernits ütles Postimehele, et Paldiski maanteel nähtu oli tõepoolest jahmatav. «Käisin seal ja kohe pärast seda rääkisin peaminister Jüri Ratasega, kes oli tol hetkel Küprosel,» lausus Ernits. «Samuti rääkisin sel teemal Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasaga ja selgitasin talle olukorda. Peaminister lubas aidata ja tegevlinnapea lubas samuti seda asja uurida. Eks tuleb neile ka natuke aega anda, aga igal juhul nad on asjaga kursis.»

Ernits avaldas lootust, et suur puu jääb püsti: «Me räägime siin rohelisest pealinnast, pealegi on praegu looduskaitsekuu ja just looduskaitsekuul selline suur remmelgas maha raiuda oleks tõeline barbaarsus. Ma ei ole tee-ehituse jooniseid ja plaane näinud, aga usun, et seda puud on võimalik päästa. Loodan väga, et see asi laheneb normaalselt.»

Oja kinnitas, et aktivistid jäävad hõberemmelga kaitsele nii kauaks, kui on vaja. «Oleme lõpuni siin, kui vaja, siis kasvõi pool suve. Inimesed juba tulevad, ajavad juttu. Selline koht oma puu ja lõkkekohaga võiks olla iga kortermaja juures. Inimesed käivad siin ja räägivad oma isiklikest probleemidest. Siin on väga erilisi hetki olnud,» rääkis Oja.

Puu vanuseks öeldud 334 aastat jäägu tema sõnul ütleja südametunnistusele. Hõberemmelgas on Oja jaoks sõltumata vanusest lihtsalt sümbol, mis märgib eredalt Eesti metsanduses toimuvat.

Aktivistidele õppuse eest

Aktivistid ei loo endale illusioone, et telgiga puu all passimine selle kindlasti tee-ehituse eest päästab. «Aga kui on teada, et inimesed võivad selliseid aktsioone korraldada, siis järgmisel korral võib-olla mõeldakse enne, kui sellist asja planeeritakse. Isegi sel juhul oleme edukad olnud,» lisas Oja.

«See puu on täitsa terve, haige puu näeb hoopis teistmoodi välja. Siin oli üks vanahärra, kes hakkas rääkima, et niikuinii see puu võetakse maha ja see tulebki maha võtta. Selle peale üks noorem naine vihastas nii, et läks talle lausa kätega kallale. Ja me lahendasime selle asja niimoodi ära, et mõlemad suutsid omavahel rahulikult suhelda. Tuhat allkirja on esialgne siht. Me ei tea, kuidas see asi edasi läheb. See on esimene puu, mida ma niimoodi kaitsen. Me saame siin kogemusi, kuidas oma sõnumit kommunikeerida ja kuidas koostööd teha. Kui politsei peaks tulema, siis see on ka suhtlemine, me võime ju nende käest ka allkirju küsida,» rääkis Oja.

Arborist Heiki Hanso, kes hõberemmelgast iga päev mööda sõidab, ütles, et tema hinnangul pole see puu sugugi mitte saja-aastane, nagu hindab kommunaalamet. «Seda ei saa küll keegi väita, et selle puu aeg läbi on. Kui ta jääks inimkäest puutumata, siis ta võiks veel tükk aega elada. Tal pole ühtegi silmaga nähtavat haigust või probleemi. Mis vanusesse puutub, siis ma arvan, et see võib olla kuskil 70 tuuris, igal juhul tükk maad alla saja,» ütles arborist.

«Üks kihvt puu, muidugi on sellest kahju. Nagu kogu sellest sõjatandrist, mis seal tekkinud on. Aga inimene juba on niisugune armutu loom, kes oma ambitsioonide tõttu tõstab käe eluslooduse vastu. Linn on tehiskeskkond, kus puu on väärtuslik element, ja me peaksime tegema kõik meist oleneva selleks, et puid säilitada saaks,» rääkis Hanso.  

Hanso arvas, et Haabersti ristmiku remondi puhul pole võib-olla puude langetamist korralikult läbi räägitud. «Ma olin väga uhke, kui selgus, et Reidi teele ette jäänud tamm jääb siiski alles ja planeering tehakse ümber. Ei teagi, kui kalliks see muudatus võis maksumaksjale minna. Eks see ongi kompromisside leidmine,» meenutas ta teist sarnast juhtumit.

Arboristi sõnul ei kompenseeri uute puude istutamine tee-ehitusega tehtavat kahju. «Ma arvan, et paljud inimesed sealsetes kortermajades enam oma silmaga nende puude suureks kasvamist ei näe. Sealsamas kõrval Ehitajate teel istutati kaks-kolm aastat tagasi pärnad, millel kulub mõistliku suurusega puuks kasvamiseks 20–25 aastat,» ütles Hanso.

Ta hoiatas ka populistlike lahenduste eest, millega võidakse puu säilitada küll ehituse ajaks, kuid mitte palju kauemaks. «Nii suurte puude puhul on ka maapealse osa jaoks keskkonnamuutused väga tähtsad. Aga sageli on fataalsed just maa-alused keskkonnamuutused. Isegi kui leitakse mingi kompromiss ja jäetakse puu alles, aga kaevatakse maa alt kõik juured läbi, pannakse sinna mulla asemel kruusa, tihendatakse see liivaga ära ja pannakse kõige peale kõnniteekivi, siis võib see puu veel mõnda aega püsida, aga hiljemalt viie aasta pärast ta ikkagi hääbub,» rääkis Hanso.

Teda huvitas hoopis praeguse Haabersti ringi keskel kasvavate puude saatus. «Üks pärn, mis seal kasvab, elaks ilmselt ka pärast tee-ehitust edasi. Ta on visa puuliik ja talle sobivad sellised tingimused, mis teistele ei sobi. Ta jääks ellu ka üle ringi ehitatava silla all,» kinnitas Hanso.

Kommunaalameti asejuht Reio Vesiallik ütles, et ringi sees kasvab praegu neli puud, millest kolm jääb alles. «Ehitajate tee poolt teine puu tuleb maha võtta. Ülejäänud kolm puud jäävad ilusti alles ja neile jääb piisavalt nii valgusruumi kui juurtekasvuruumi, nende elukeskkond ei saa kahjustada,» lubas ta.