Kiviõli linnapea kohtumisest väljasaadetavate diplomaatidega: meie vestluses oli emotsioone (2)

Nikolai Vojeikin ütles intervjuus Postimehele, et vestluses oli emotsioone, kuid ta ei kommenteerinud, kas vestlus väljus viisakuse piiridest. Väidetavalt oli just Vene diplomaatide kohtumine Kiviõli linnapeaga põhjus, miks Eesti riik nad välja saadab.

Millal kohtumine Vene diplomaatidega aset leidis?

Kohtumine toimus Venemaa peakonsulaadi palvel Narvas 18. mail kell 15. Mulle helistas Vene Föderatsiooni peakonsulaadi konsultant-nõunik Andrei Surgajev, kellega me tunneme teineteist, ja palus kohtumist. Peakonsul Dmitri Kazjonnov ei olnud enne seda kunagi ametlikult Kiviõlis käinud.

Kus kohtumine toimus?

Kohtumine toimus Kiviõli linnapea kabinetis. Nad tulid Kiviõlisse tund aega varem ja pidasid vajalikuks käia Kiviõli linna haldusterritooriumil asuvate mälestusmärkide juures, muu hulgas Küttejõu linnaosas asuval vennashaual, kuhu nad asetasid lilli. Pärast seda nad tulid minu juurde.

Kas nad enne kohtumist ütlesid ka, mis teemal nad rääkida tahavad?

Telefonis ütles Surgajev lihtsalt, et tahavad tulla minuga kohtuma. Ma enam-vähem aimasin, mis teemal nad rääkida tahavad, kuna vahetult enne külaskäiku oli Kiviõlis nõukogude lendurite mälestusmärgi peale tehtud üks kritseldus. Meediakanalid, kui ma ei eksi, siis Sputnik ja Slavia, olid ka sellest teada saanud. Läbi nende meediakanalite sain ka mina teada, et ka Vene välisministeerium on kivi sodimise hukka mõistnud. Ma olin valmis välisriigi esindajad vastu võtma ja sel teemal rääkima.

Kui kaua vestlus kestis?

72 minutit kestis. Kuna peakonsul oli esimest korda Kiviõlis, siis rääkisin talle linnast, kogukonna elust ja võimalikest arengutest. Andsin ka ülevaate, kuidas suhtub linnavalitsus õiguslikult mälestuskivi küsimusse. Rõhutasin, et linnavalitsuse, kui kollegiaalse organi, mitte ainult linnapea seisukoht on, et sellel kivil ei ole õiguslikku staatust. Kivi ei ole muinsuskaitse all ja ei asu mingis registris. Rääkisin neile, et linnavalitsuse jaoks on arusaamatu, miks toodi mälestusmärk lennuki allatulistamise kohast ehk Lüganuse valla territooriumilt hoopis Kiviõli linna ja paigutati avalikku ruumi.

Kuidas see mälestuskivi üldse Kiviõli linna sattus?

Kiviõli sõjaveteranide liidu juht Sarkis Tatevosjan pöördus kaks korda linnavalitsuse poole kirjaliku taotlusega tuua mälestuskivi Kiviõli linna ja panna see üles avalikku ruumi. Linnavalitsuse seisukoht oli eitav. Teises pöördumises avaldas ta arvamust, et kui me jääme eitava seisukoha juurde ja ei luba kivi avalikku ruumi paigutada, siis soovib ta panna kivi erakinnistule. Aprilli lõpus pöördus ta Lüganuse vallavalitsuse poole taotlusega kivi sealt ära viia. Reaalselt hakkas ta kivi Kiviõlli toomisega tegelema mai esimestel päevadel ja mälestusmärk sai praegusesse asukohta paika mõned päevad enne 9. maid. Ta paigutas kivi aadressile Vabaduse puiestee 21, oma võrkaia äärde. Ma juhtusin kivi paigutamise ajal sealt mööda minema ja mul tekkis kohe küsimus, miks on kivi peal olev silt pööratud avaliku ruumi poole. Kui selle kivi juures üritusi pidada, siis seal ei saa suuri rahvakogunemisi pidada, kuna sealsamas asub tiheda liiklusega sõidutee. Loogiline oleks, et kivi oleks näoga tema kinnistu poole ja ma soovitasingi tal kivi nii paigutada. Tema minu soovitust kuulda ei võtnud ja nii see asi jäi. Ja siis tekkis ööl vastu 17. maid kivi peale kiri, millele Vene välisministeerium reageeris. (Kivile oli kriidiga kirjutatud - «Need mõrvarid pommitasid minu vanaema. Põlegu nad põrgus!» – toim.)

Milline oli Venemaa diplomaatide sõnum Teile?

Nende palve oli, et ma räägiksin nende külaskäigust linnavolikogus. Kuna linnavalitsuse seisukoha järgi ei saa seda kivi avalikku ruumi paigutada, siis nad palusid, et ma räägiksin nende taotlusest linnavolikogu istungil. Vestluse käigus palusid nad mul tungivalt seda teha, argumenteerides sellega, et neile on ajaloosündmused ja hukkunud inimesed pühad. Nad ütlesid, et saavad väga hästi aru, kuidas on linnavalitsus asja õiguslikult administreerinud. Nad soovisid, et ma informeeriks linnavolikogu ja avaldasid lootust, et volikogu näitab välja head tahet, mõistvat suhtumist, inimlikkust ja humaansust, et kivi saaks paigutatud väärikasse kohta, ehk siis Kiviõlis Küttejõu linnaosas asuva vennashaua juurde. Ma lubasin neile, et räägin sellest volikogule. Eelmisel neljapäeval, 25. mail, esitasin volikogu istungil linnapea informatsiooni Vene diplomaatide taotluse kohta. Volikogu istungist võttis osa ka Sarkis Tatevosjan. Volikogu kujundas välja arvamuse, et respekteerib Kiviõli linnavalitsuse seisukohta ja ei muuda seda. Volikogu tegi ettepaneku, et mälestuskivi võiks viia sinna kohta, kus lennuk tegelikult Teise maailmasõja ajal alla tulistati. Teise võimalusena nägi volikogu võimalust viia kivi tagasi sinna, kust Tatevosjan selle tõi. Samuti leidis volikogu, et kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole mälestuskivi viimine Küttejõu linnaosas asuva vennashaua juurde, kuna see on muinsuskaitseameti pädevuses. Kuna muinsuskaitseamet on kehtestanud Küttejõu vennashaual toimetamiseks omad mängureeglid, siis leidis linnavolikogu, et vastava taotlusega tulebki selle ameti poole pöörduda.

Millal see mälestuskivi tehtud on ja kus see siiani asus?

1960. aastate alguses paigaldas nõukogude sõjaväekomissariaat mälestuskivi praeguse Lüganuse valla territooriumile Rääsa algkooli juurde ja seal see läbi aegade seisnud ongi. Lennuki allatulistamise tegelik koht on sealt mitu kilomeetrit eemal kusagil soode kandis. Seal, kus kivi seni seisis, on eramaa. Sellelt mälestuskivilt on kaks korda silt maha tõmmatud, politsei on asja uurinud, aga süüdlasi pole tabatud. Tatevosjan leidis, et Lüganuse vald ei ole kivi jaoks turvaline ja ta otsustas tuua selle Kiviõli linna. Kuna Kiviõli linnavalitsus ja linnavolikogu on seisukohal, et linna avalikku ruumi seda kivi ei paigutata, asub see praegu Tatevosjani kinnistul.

Kas kohtumisel diplomaatidega oli midagi, mida võiks pidada lugupidamatuks?

Kõige lihtsam oleks öelda, et ma ei kommenteeri, sest teise riigi kõrgete diplomaatide väljendusviis on nende asi. Aga ma ütleks nii, et kui neid õiguslik vastus ei rahulda ja nad rõhutavad tungivalt, et nad saavad õiguslikust poolest aru, aga paluvad meie poolt head tahet, mõistvat suhtumist, humaansust ja inimlikkust, siis on selle taga ka emotsionaalsus. Need omadussõnad on alati emotsionaalsused. See on minupoolne iseloomustus sellele vestlusele.

Vestlus jäi ikka viisakuse piiridesse? Häält ei tõstetud ja ebaviisakaid väljendeid ei kasutatud?

Ma ei kommenteeri seda.

Kas kohtumine oli kolmekesi või viibis veel keegi juures?

Me olime kolmekesi jah, minu kabinetis - oli peakonsul, oli konsul-nõunik ja oli linnapea. Loomulikult oli vestluses natuke emotsioone, aga mitte rohkemat.

Milline mulje teile isiklikult sellest vestlusest jäi? Kui see vestlus oli põhjus, miks diplomaadid Eestist välja saadetakse, kas teie hinnangul on see õigustatud?

Ei ole minu pädevuses seda hinnata. Nagu ma juba ütlesin, reageeris mälestuskiviga seotud vandalismiaktile Vene välisministeerium, reageeris Vene suursaatkond, reageerisid Vene diplomaadid Narvas. Nad tulid siia paikvaatlust tegema ja lihtsalt palusid tungivalt näidata mõistvat suhtumist.

Siiski, kas saate öelda, kas vestluses oli midagi, mis ei kuulu viisaka vestluse raamidesse?

Olid emotsionaalsed momendid, aga kas ületati ka mingeid piire, ma ei kommenteeri. Vastutavad nemad selle eest, kes rääkisid.

Mida need emotsionaalsed momendid siiski täpsemalt tähendavad?

Ma lihtsalt tõin võrdluse, et kui diplomaate õiguslik lahendus ei rahuldanud, siis tegid nad taotluse emotsionaalsel pinnal. Nad palusid tungivalt ja sellised palved on alati emotsionaalsed.

Enne mainisite, et vestlus toimus 72 minutit, kuidas te seda nii täpselt mäletate?

See oli öeldud jutumärkides. Vestlus kestis üle tunni. Ma kasutasin sellist stiili lihtsalt, öeldes «72 minutit», tahtsin lihtsalt öelda, et vestlus kestis üle tunni.

Kas teil on sellest vestlusest juttu olnud ka Eesti õiguskaitseorganitega?

Ei ole. Me oleme küll rääkinud kivi sodimisest ja andnud selle kohta selgitusi. Kuid Vene diplomaatidega peetud vestluse kohta ei ole ma õiguskaitseorganitega rääkinud.

Kumb vestluse ajal rohkem rääkis, kas Dmitri Kazjonnov või Andrei Surgajev?

98 protsenti rääkis Kazjonnov. Paar fraasi võib-olla ütles ka Surgajev.