/nginx/o/2011/04/01/549945t1ha3a6.jpg)
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Riho Terras arutas Poolas Szczecinis NATO Kirdekorpuse lähiaastate plaane ja Eesti võimalikku panust korpuse tegevusse.
Terras arutas NATO Kirdekorpuse staabis koostööplaane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolonel Terras kohtus NATO Kirdekorpuse ülema Saksa kindralleitnant Rainer Korffiga ja staabiülema Taani brigaadikindral Morten Danielssoniga ning sai ülevaate NATO
Kirdekorpuse tegevuskavadest ja korpuse staabi Afganistanis saadud kogemustest, vahendas pastaabi pressiesindaja.
Peastaabi ülem arutas korpuse ja Tartus asuva Balti Kaitsekolledži vahelist koostööd ning kohtus korpuse staabis teenivate Eesti kaitseväelastega.
«Sõjalise koostöö arendamine NATO Kirdekorpusega on meile äärmiselt oluline, sest see NATO korpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal,» ütles kolonel Riho Terras. «Eesti ohvitserid on juba saanud korpuse staabis ning staabiga Afganistanis teenides väärtuslikke kogemusi.»
Kolonel Terrase sõnul oli tema külaskäigu üheks eesmärgiks veenduda, kuidas Eesti kaitsevägi saab olla kasulik Kirdekorpusele ning kuidas Kirdekorpus saab kaasa aidata Eesti sõjalise võimekuse tõstmisele.
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel V tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud Kirdekorpusesse ohvitsere alates 2002. aasta oktoobrist.
Kirdekorpus on osalenud operatsioonil Afganistanis kahel korral - 2007. aastal teenis 160 Kirdekorpuse kaitseväelast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis Kabulis, 2010. aastal mehitasid korpuse ohvitserid ja allohvitserid ühendväejuhatuse staapi.
Szczecinis asuva korpuse staabi ülesandeks on osaleda rahvusvahelistes kriisireguleerimis-, humanitaarabi ja päästeoperatsioonides korpuse või maaväekomponendi staabina. Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki Poola, Saksamaa ja Taani. Kirdekorpuse staabis teenib kokku pea 200 sõjaväelast ja ametnikku 11 riigist, sealhulgas kolm Eesti ohvitseri ja üks allohvitser.
NATO struktuurireform muudab ka Kirdekorpuse ülesandeid NATO operatsioonide ja reageerimisjõudude tegevuse planeerimisel ning osalemisel.