Aivar Sõerd riigieelarvest: Ratase valitsus valetab ja vassib (24)

Aivar Sõerdi kommentaar riigieelarvele:

«Euroopa Komisjoni värsketest riigipõhistest soovitustest Eesti kohta selgub, et Ratase valitsus ei suuda eelarveseadusega kehtestatud eelarveraamistikust kinni hoida ka peale eelarvereegli ümber tegemist. Riigikogus esimese lugemise läbinud eelarveseadus lubab varasema struktuurse tasakaalu asemel viia eelarve SKP suhtes 0,5 protsendisesse miinusesse. Euroopa komisjoni hinnangul on aga järgmise aasta eelarve 0,9 protsendises miinuses SKPst. 0,9 protsenti on ikka väga palju rohkem kui 0,5 protsenti.

Valituse poolt kinnitatud eelarvestrateegia näeb ette järgmisel aastal kulude kasvu üle 900 miljoni euro, see on aga majandusele ja maksumaksjale ilmselgelt ülejõu käiv kulukohustuste võtmine. Seda isegi praeguses olukorras, kus põhilised majandusnäitajad on hakanud paranema.

Ratase valitsus valetab, vassib ning esitab ühekülgset ja kallutatud informatsiooni eelarve ning riigi rahanduse kohta. Valelik on eelarvepuudujäägi põhjendamine strateegiliste investeeringutega. Investeeringute kasv järgmisel aastal on kavandatud ikka väga tagasihoidlikuna võrreldes üldise kulude kasvuga. Kui kulud tervikuna kasvavad 900 miljoni euro võrra, siis riigieelarve investeeringud vaid 160 miljoni euro võrra. Pealegi ei edenda need investeeringud oma põhilises osas ei innovatsiooni ega aita järgi teadus-arendustegevust.

Protsendina SKPst on järgmise aasta investeeringute tase isegi madalam kui on olnud mitmel varasemal aastal.

Rahandusministeeriumi hinnangut selle kohta, et majandus on allapoole oma potentsiaalset taset, ei toeta teiste institutsioonide hinnagud. Erineval seisukohal on peale Euroopa Komisjoni ka Rahvusvaheline Valuutafond ning Eesti eelarvenõukogu. Eesti tööhõive on läbi aegade kõrgeimal tasemel ning tootmisvahendite koormatus on üle 75 protsendi.

Positiivne on vaid, et valitsus on valmis IRLi uue juhi survel vigu tunnistama ning ümber tegema või tagasi võtma mõned maksuotsused. Paraku need muudatused mitte ei paranda eelarvepositsiooni vaid suurendavad puudujääki veelgi, mida loomulikult Euroopa Komisjoni hinnang pole veel saanud arvesse võtta.

EL Komisjoni riigipõhistest soovitustest selgub ka, et tervikuna euroala riikide eelarvepuudujäägi koondnäitaja paraneb, aga Eesti liigub nende arengutega täpselt vastupidises suunas. Teistel riikidel on varem kasvanud võlakoorma tõttu eelarves ka arvestatav intressikulu, mis Eestil on varasema eelarvepoliitika tõttu väga väike. Ilma intressikuluta, ehk primaartasakaalu näitajat arvesse võttes on Eesti eelarvepositsioon hoopis kehvem võrreldes teiste riikidega.

Eelarvepuudujäägi eestvedajaks on IRLi rahandusminister. IRL on meil selline erakond, milline nõudis mingi aeg tagasi mitte ainult tasakaalureegli Põhiseadusesse kirjutamist, aga sättis Eestit ka Euroopa Liidu eelarvetasakaalu eestkõnelejaks. Tänasel päeval on IRLi rahandusminister osutumas Euroopa Liidus ellu viidava vastutustundliku eelarvepoliitika piduriks.»