Reformierakond tõusis Tallinnas kodanike seas populaarseimaks parteiks (14)

Mais toetas Reformierakonda 28,9 protsenti ning Keskerakonda 28,5 protsenti Tallinnas elavatest Eesti kodanikest, selgub BNSi ja Postimehe tellitud Kantar Emori uuringust. Sisuliselt on kahe erakonna toetus pealinnas kodanike seas võrdne, kuna uuringu maksimaalne statistiline viga on 2,7 protsendipunkti.

Viimati ei olnud Keskerakond Tallinnas kodanike seas populaarseim erakond 2012. aasta mais ja juunis. Siis oli Reformierakonna toetus 30-35 protsenti ja Keskerakonna toetus 24-26 protsenti.

Kohalike valimiste kontekstis Reformierakond Tallinnas Keskerakonna populaarsust siiski ei ohusta, kuna Kantar Emori uuring käsitleb ainult Eesti kodanike hoiakuid, aga kohalikel valimistel saavad hääletada ka mittekodanikud.

Kogu Eestis tõusis Reformierakond kindlalt populaarsemaks erakonnaks

Kogu Eestis tõusis mais Reformierakond kodanike seas kindlalt kõige populaarsemaks erakonnaks. Reformierakond toetas mais 27,5 protsenti ja Keskerakonda 21,8 protsenti kodanikest. Aprillis oli Reformierakonna toetus 24,5 ja Keskerakonna toetus 24,8 protsenti.

Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille toetus tõusis võrreldes aprilliga 15,4 protsendilt 17,8 protsendile. Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus veidi langes – aprillis toetas EKREt 14,1 protsenti, mais aga 13,4 protsenti kodanikest. Vabaerakonna toetus kukkus kuuga 11,2 protsendilt 9,9 protsendile.

Aprillis valimiskünnisest allapoole langenud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tõusis mais taas napilt üle valimiskünnise. Aprillis toetas IRLi 4,7 ja mais 5,6 protsenti kodanikest.

Märtsis uue esimehe valinud Erakond Eestimaa Rohelised, mille toetus aprillis IRList mööda läks, langes mais taas. Kui aprillis toetas rohelisi 4,9, siis mais 3,7 protsenti kodanikest.

Reformierakonna tõus ja Keskerakonna langus on seostatav 9. maiga

Kantar Emori uuringu eksperdi Aivar Voogi sõnul on Keskerakonna reitingu langus ja Reformierakonna toetuse kasv seostatav 9. mai sündmuste tähistamisega, kus aktiivselt osalesid mõned Keskerakonna juhtivad poliitikud ja nende tegevus seal pälvis rohket kriitikat eestikeelses meedias. Voog märkis, et mõnevõrra on kasvanud ka sotside toetus, ülejäänud erakondade reitingud pole oluliselt muutunud.

Keskerakonna reiting on eelkõige langenud meeste, alla 35-aastaste, tallinlaste ja eestlaste seas. Eestlaste seas on Keskerakonna toetus langenud kuuga märgatavalt  - 12 protsendilt 7,8 protsendini.

«Kõige enam võiksid rahul olla praeguse valitsusega mitte-eestlased, kelle hulgas koalitsiooni summaarne reiting on 87 protsenti. Üle 50 protsendi on valitsuskoalitsiooni toetus ka naiste, vanemaealiste ja väiksema sissetulekuga elanike hulgas.

Tabeljaotustes on erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.  Mais oli  «ei oska öelda» vastanute osakaal  27,1 protsenti. Maksimaalne statistiline viga on 2,7 protsenti.

Kantar Emor viis uuringu läbi veebiintervjuude meetodil. Kokku küsitles uuringufirma vahemikus 12.-18. maini 950 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18-74-aastat.

Keskerakond põhjendab toetuse langust eelarvestrateegia vastuvõtmisega

Keskerakonna peasekretäri Jaak Aabi hinnangul vähendas mais valitsuse juhtpartei toetust kolm protsenti riigieelarve strateegia vastuvõtmine, sest vastutus langeb peaministrierakonnale.

«Eks meie kukkumine on põhiliselt seotud riigieelarve strateegia vastuvõtmisega,» ütles Aab kommenteerides BNSi ja Postimehe tellimusel 12.-18. mail läbi viidud Kantar Emori uuringut, mille kohaselt vähenes Keskerakonna toetus 24,8 protsendilt 21,8 protsendile. Keskerakond kukkus ligi kuue protsendipunkti võrra Reformierakonnast tagapoole.

«Teatud gruppe puudutavad ju negatiivsed otsused ja nemad on suutnud negatiivset kõvasti esile tuua,» sõnas Aab. «Aga vastutus nende negatiivsete otsuste eest langeb muidugi peaministrierakonnale ja võib-olla negatiivsuse teravik on suunatud nii peaministripartei kui Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), sest IRL-il on rahandusministri portfell. Muidugi on muid põhjusi ka, aga ma arvan, et eelarvestrateegia on neist peamine.»

Reformierakonna toetuse kasv mais 24,5lt 27,5 protsendile on Aabi sõnul seotud kriitiliste sõnumitega pildis olemisega.

«Reformierakond on kriitikaga kõvasti pildis olnud, kriitika sisu üle on raskem otsustada,» sõnas Aab. «Valitsuse maksupakett on ju selline asi, mille mõju avaldub alles järgmisel aastal. Üldjuhul peaks see olema inimesele positiivne, aga sellest praegu aru ei saada, sest Reformierakonna sõnum kõlab nii, et röövitakse paljaks, mis ei vasta tõele.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetuse tõus 15,4lt 17,8 protsendile on Aabi hinnangul seotud negatiivsetest teemadest kõrvale jäämisega.

«Kogu valitsuse toetus on sutsu langenud, aga selle arvelt on sotsid võib-olla juurde saanud, sest nemad ei ole negatiivsete teemadega pildis, mis ühte või teist huvigruppi negatiivselt puudutab - mõtlen ka maksupaketti. Peavastutus on langenud Keskerakonnale ja IRL-ile, aga see on terviklik pakett, millest rebitakse välja osa maksusid ja üritatakse neid näidata väga negatiivses valguses. Sotside tõus näitab ka, et valitsust ikka toetatakse, aga nüüd on küsimus, kelle tagant kuhu on valijad liikunud,» rääkis Aab.

Vabaerakonna toetuse kukkumine 11,2lt 9,9 protsendile näitab Aabi sõnul, et erakonnal pole jätkuvalt selget sõnumit. «Võib-olla oodatakse seoses esimehe vahetumisega neilt selgemat sõnumit ja vaadates kohalikele valimistele, kuhu nad ei lähe oma erakonnana. Nad lähevad kuskile valimisliitudesse, mis jääb inimestele mõnes mõttes arusaamatuks,» rääkis Keskerakonna peasekretär.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetuse langus 14,1lt 13,4 protsendile on marginaalne ja pole Aabi sõnul märgatav. «Kuigi jah, mingites küsitlustes oli EKRE ikka sotsidest ees, nüüd on aga tagapool.»

Ka IRLi tõus 4,7lt 5,6 protsendile on Aabi hinnangul marginaalne. «IRL on olnud pildis seoses esimehe vahetusega ja võib-olla ka teatud ootusega, et ehk midagi ka nende poliitikas muutub,» lausus ta.

Roheliste erakonna kukkumine 4,9lt 3,7 protsendile on seotud Aabi sõnul sellega, et neilt pole tulnud sõnumeid. «Rohelised olid teatud hetkel uue esimehega pildis, uusi sõnumeid nüüd neilt tulnud pole ja vastavalt sellele kukuti veidi,» lausus ta.

Helme: Keskerakonnale pandud kõrged ootused on hakanud hajuma

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul näitab mais olnud erakondade populaarsuse uuring Reformierakonna ja Keskerakonna duelli ja seda, et Keskerakonnale pandud kõrged ootused on hakanud hajuma. Helme sõnul näitab see, et rahva kõrgendatud ootused, mis viisid Keskerakonna toetuse vahepeal isegi üle 30 protsendi, on nüüd hakanud hajuma.

«Põhiliselt viisid Keskerakonna toetust alla maksupoliitilised otsused, mis löövad väga valusalt,» ütles Helme reedel BNSile. «Need otsused löövad ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), mille rahandusminister peab kaitsma kaitsmatuid positsioone.»

Helme sõnul on parlamendierakondade hulgas tekkinud vastanduvad paarid. «Kaks suurt on Reformierakond ja Keskerakond, kes omavahel duelli peavad, kaks keskmist oleme meie ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kes omavahel maailmavaateliselt eristuvad ja duelli peavad - vahel oleme meie ees, siis jälle nemad, aga põhimõtteliselt on toetuse suurusjärgud võrreldavad ja siis on Vabaerakond ja IRL. Nemad on olnud ka üks selline paar, aga nüüd on selgelt näha, et Vabaerakond hakkab ette minema ja IRL taha jääma,» rääkis Helme.

Helme sõnul on EKRE juba pikemat aega stabiilselt samas toetuse vahemikus. «Kõigume 13-14 protsendi juures, vahel oleme kukkunud ka natuke allapoole, siis jälle tõusnud. Eks see sõltub sellest ka mis sõnumid on parajasti kuskile läinud,» sõnas ta.

Helme märkis, et sügisel peetavate kohalike valimiste eel lähevad ka kampaaniad käima ja see näitab paljutki. «Suve algus on suhteliselt vaikne ja käib susserdamine uue koalitsiooni moodustamise ümber, kus enamik jutte on spekulatsioonid. Aga ma ennustan, et augustist alates, kui välireklaamid käima lähevad ja siis algab väga tõsine rebimine,» rääkis ta.

Roheliste erakonna toetuse vähenemist kommenteeris Helme, et eks rohelised on püüdnud Rail Balticu ja metsateemaga pildile saada, aga see pole õnnestunud.

«On selge, et need erakonnad, kellel on tõsiseltvõetav organisatsioon taga - Reformierakond, Keskerakond, SDE ja EKRE -, neil on kindel lojaalne valijaskond kasvõi liikmeskonna näol. See oli ka IRL-il, aga seal on lõhed võimendunud ja organisatasioon on entroopilises seisundis,» rääkis Helme. «Rohelistel ja Vabaerakonnal sisuliselt organisatsiooni pole ja kui tulevad kampaaniad, siis on selge, et tugevate organisatsioonidega erakonnad teevad tugeva kampaania ja tõusevad rohkem pildile. Teised aga vajuvad pildilt ära.»

Sotsid: Reformerakonna tõusu põhjuseks on hirmutamistaktika

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretäri Kristen Kanariku hinnangul on Reformierakonna populaarsuse tõusu põhjuseks hirmutamistaktika kasutamine, seda nii rahvusküsimuses kui ka majandusküsimustes.

«Viimased reitingud näitavad, et ka Eestis on kasvamas üldine poolehoid vaba Euroopat ning liberaalset maailmavaadet pooldavatele erakondadele,» ütles Kanarik BNSile. Tema hinnangul on see ka põhjuseks, miks on langemas poolehoid konservatiivsemat maailmavaadet esindavatele parteidele, nagu Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE)  ja Vabaerakonnale.

Kanariku sõnul jääb Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) populaarsuse tõus küll statistilise vea piiresse, kuid ta avaldas veendumust, et IRL-i populaarsus on ka tegelikult tõusnud. Ta põhjendas seda asjaoluga, et IRL valis äsja uue esimehe. «Iga kord, kui mõne erakonna esimees vahetub, kaasneb sellega ka reitingu tõus,» sõnas Kanarik.

«Reformierakonna reitingu tõus on tulnud klassikalise hirmutamistaktika kasutamisest,» sõnas Kanarik. Ta avaldas lootust, et Reformierakond lõpetab eestlaste ja venelaste vastandamise õhutamise enne kohalike omavalitsuste valimisi.  Ka kasutab SDE peasekretäri sõnul Reformierakond sama hirmutamistaktikat ka majandusvaldkonnas, seda eriti riigieelarvega seotud teemade aruteludes.

Keskerakonna populaarsuse põhjuseks nimetas Kanarik viimaste nädalate sündmusi, kus tema sõnul tulid ilmseks Keskerakonna sisemised konfliktid.

IRL: Loone ja Toom viisid Keskerakonnalt eestlaste toetuse

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Kert Karuse sõnul kaotas Keskerakond mais eestlastest valijaid seoses kremlimeelsete Oudekki Loone ja Yana Toomi väljaütlemistega 9. mail.

«Teiste erakondande toetusprotsent pole nii suures muutuses. Reiting on sisuliselt sama, mis eelneval kuul,» ütles Karus.

Tema sõnul on IRL võtnud värske esimehe Helir-Valdor Seederi eestvedamisel ette koalitsioonis majandus- ja maksupoliitika teemad. «Samuti tegeleb Seeder perekondade ühisdeklaratsioonide võimaliku taastamisega. Tulemustest kuuleme tõenäoliselt lähinädalatel,» lisas Karus.

Pevkur: kriitika võimuliidu suhtes on igati õigustatud

Võimuliitu juhtiva Keskerakonna reitingu järsku langus tuleneb igati õigustatud kriitikast koalitsiooni aadressil, leiab Reformierakonna juht Hanno Pevkur.  

«Koalitsiooni valitsuskõlbmatus saab üha enam kinnitust. Nii sisuliselt valed kui ka õiguslikult puudulikud valikud arvukate uute maksude kehtestamiseks, eelarvetasakaalust loobumine ja e-valimiste kärpimine on selge tagasiminek, mitte areng. Selline poliitika nõrgestab Eestit,» märkis Pevkur.

Tema sõnul on igati õigustatult koalitsiooni sammud teeninud ära laialdase ja väljuhäälse kriitika, alates majandusekpertidest kuni ettevõtjateni. «Reformierakond jätkab lähinädalatel võitlust selle eest, et praegune valitsus ei hävitaks meie lihtsat ja hästi toimivat maksusüsteemi. Meie eesmärk on hoida ära eelarvetasakaalu lõhkumine, samuti uute maksude või olemasolevate tõstmine. Samuti soovime taastada peredele tulude ühisdeklareerimise,» ütles Pevkur.

Talvik: Vabaerakond säilitas poliitilises turbulentsis stabiilsuse

Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul näitab värske erakondade populaarsuse uuring, et partei on suutnud praeguses poliitilises turbulentsis stabiilsuse sälitada ja see on väga hea tulemus. «Toetuse kadu on sisuliselt protsent ja see pole mingi langus,» ütles Talvik.

Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetuse langus 14,1lt 13,4le protsendile näitab Talviku sõnul, et nii EKRE kui Vabaerakond on stabiilsuse kuskil kümne protsendi juures saavutanud. «Siin on teised küsimused - kuidas uute valijagruppideni jõuda.»

Keskerakonna toetus vähenes mais 24,8lt 21,8le ja Reformierakonna toetus tõusis 24,5lt 27,5le. Talviku sõnul on mäng läinud järjekordselt Keskerakonna ja Reformierakonna vastandumise peale. «Ja see teeb ärevaks, et inimesed lähevad nende erakondade prostade vastandumissõnumite peale ja varju jäävad tõsised ja ühiskonnale olulised probleemid,» rääkis ta.

«Reformierakond on tõmmanud käima kohalike valimiste eelse pasuna,» sõnas Talvik. «Neid on tõstnud põhiliselt Vene kaart, vastandumine ja selleks on andnud Reformierakonnale suurepärase võimaluse Oudekki Loone, Olga Ivanova ja Yana Toomi sugused tegelased. Siin käib mäng kohalike valimiste peale ja ilmselgelt tahab Reformierakond Tallinnas Eesti-Vene kaartiga vehkima hakata.»

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) reiting tilbendab Talviku sõnul üles ja alla. Tõus 4,7lt 5,6le on Talviku hinnangul väike leevendus pärast erakonna esimehe valimisi. «Aga eks nüüd on varsti näha järgmised sammud. Vaatame.»

Roheliste erakonna kukkumine 4,9lt 3,7le näitab Talviku hinnangul, et nende erakonna uus juht on võib-olla paljude jaoks natuke liiga radikaalne või äärmusroheline, flirtides EKRE ja lameda maa pooldajatega. «Iseenesest on pinnas rohelistele ju tõusuks väga hea, sest üleval on palju rohelisi teemasid, nagu metsateema ja Rail Baltic,» sõnas Talvik. «Aga nad ei oska neid teemasid ära kasutada või siis kasutavad liiga radikaalselt ja see paljudele niiöelda hipsterrohelistele peale ei lähe.»