Riik ehitab 8 miljoni euroga Riisiperest Turbani raudteelõigu – mida ütles tasuvusuuring? (13)

Riisipere-Turba raudteed hakatakse ehitama tuleval aastal ja selle planeeritav maksumus on 8 miljonit eurot. Valitsuse seatud eesmärkide järgi on tegu Haapsalu raudtee esimese etapiga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakond kommenteeris, et poliitiline otsus Haapsalu raudtee ehituseks tuleb veel teha ja see eeldab ka täiendavaid analüüse.  

Seni on Turba raudteelõigu tasuvust vaadeldud 2013. aastal avaldatud tasuvusuuringus, mis analüüsis ühistranspordi teenuse pakkumise parandamise võimalusi kogu Lääne-Harjumaal ja Läänemaal.

Turba rong tasuks ära 9 aastaga

Tasuvusuuringus leiti, et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on kõikide stsenaariumide järgi sotsiaalmajanduslikult tasuv, tasuvusaeg oleks üheksa aastat. 2010. aasta hindade järgi oleks raudtee ehitusse pidanud investeerima 6,2 miljonit eurot ehk 1,8 miljonit vähem. Reisijate arv kasvab uuringus tehtud prognooside järgi tänu raudteelõigule ühistranspordis ligikaudu 34 000 võrra aastas.

Eraldi vaadeldi tasuvusuuringus pikaajalist stsenaariumit «Turba rong». Uuringus modelleeriti olukord, kus pikendati rongiliiklust Turbani ja muudeti olemasolevaid avaliku liiniveo ja kommertsbussiliine Lääne-Harjumaal, sest mudeli järgi tõi rongi kiiruse tõstmine kaasa märkimisväärse hulga bussireisijate «ümberkolimise» rongidesse ja osa bussiliine tuleks seetõttu kõigi eelduste järgi majanduslikel põhjustel sulgeda. Rongide jaoks modelleeriti uued tariifid Riisipere-Turba lõigul.

Turba mudeli järgi leiti, et ühistranspordisüsteemis tervikuna suurenesid tehtud sõitude arv, veokäive ja reisijate arv ning vähenesid liiniläbisõit, liiniläbisõidu maksumus, piletitulu, keskmine reisi hind reisija kohta ja keskmine kaalutud reisiaeg.

Transporditsoonide lõikes suurenes reiside arv kõige enam tsoonides Turba, Paldiski linn, Kristiine, Pääsküla ja vanalinn. Reiside arv vähenes kõige enam tsoonis Keila linn.

Ühistranspordi nõudlus tulevikus

Reisijate paiknemist kaardistas 2010. aastal ka AS Regio, 2009. aastal viis temaatilise küsitluse läbi AS Saar Poll.

Regio kaartidelt võis välja lugeda, et Turba alevik töökeskusena on madala prioriteetsusklassiga, kuna seal on vaid 51-150 töötajat, kes rahvastikuregistri järgi töötasid just Läänemaal või Lääne-Harjumaal.

Samas on Turbas olemas nii algkool, põhikool kui ka gümnaasium, Riisiperes ühtegi gümnaasiumit ei asu. Turbas oli küllaltki suur hariduskeskustes õppivate last arv ning Turbas ja selle kõrval paiknevas Risiiperes elab keskmisest märksa rohkem õpilasi. Teeninduskeskusena loeti Turbat väikeseks keskuseks.

AS Regio ülevaates rõhutati, et piirkonnal tervikuna on väga tugev seos Tallinna kui tõmbekeskusega. Pealinn Tallinn oli töö- ja hariduse saamise kohaks ligi pooltele Lääne-Harjumaa ja Läänemaa töötajatele ja õppuritele (ligi kolmandikule elanikest), millele lisandusid need elanikud, kes külastasid Tallinna vaid kui teeninduskeskust.

Tasuvusuuringus prognoositi, et tulevikus on Läänemaal ja Lääne-Harjumaal ühistranspordi kogunõudlus 2,7 protsendi võrra suurem kui oli 2009. aastal. See leiti 2009. aasta baastasemelt vaid nõudluse elastsust arvestades ehk reisijate arv kasvab, kuna uute elektrirongide käikuvõtmisega lühenevad sõiduajad.

Uuringus tõdeti, et demograafilised, sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised arengud ei mõjuta oluliselt ühistranspordi kasutamise mahtu projekti piirkonnas (st rahvaarvu prognoositav muutus, jõukuse muutus, linnastumine, transpordistrateegia). Samuti märgiti, et ühistranspordi kasutamise muster ja nn tarbijakäitumine ei muutu oluliselt, näiteks ei too uute elektrirongide käikulaskmine automaatselt kaasa autost loobumist rongi kasuks.

Diiselrongid Riisiperest Haapsallu

Selgus, et sotsiaalmajanduslik tasuvus kasvaks raudtee pikendamisel Haapsaluni või Rohukülani, kui täiendavalt korraldada reisijate ette- ja laialivedu bussidega rongipeatustesse.

Tasuvusuuringus märgitakse, et bussivõrgu põhjalikul ümberkorraldamisel ja rongiliiklusega sünergia loomisel väheneks Haapsaluni käigusoleva elektrirongiliikluse puhul ühistranspordi dotatsioonivajadus 607 600 euro võrra ja Rohukülani 762 300 euro võrra. Rongiliiklus annaks täiendava efektina Läänemaa SKP kasvule 2 550 000 eurot. Reisijate arv kasvaks tollase prognoosi järgi kogu Läänemaal kokku 201 000 võrra aastas.

Kõige parema tulemuse andis stsenaarium, mille järgi hakkaksid Riisipere ja Haapsalu vahel sõitma diiselrongid.

«Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Elektriraudtee ASi seisukohalt on rongiliikluse pikendamine Rohukülani põhjendatud nii reisijate arvu kui piletimüügi tulude suurenemisega. Täiendav dotatsioonivajadus (st majanduslik põhjendatus) sõltub sellest, kui suurel määral suunatakse bussiliiklus rongiliiklust toetama (paralleelliinide kaotamine, liinivõrk, mis toetab ette- ja laialivedu),» seisis tasuvusuuringus.

Kõige väiksem tasuvus oli neljast variandist sellel, et Rohukülani välja sõidavad ainult elektrirongid, kuid ka see oleks sotsiaalmajanduslikult tasuv.

Analüüsi tulemusena oleks mõistlik ja põhjendatud alustada raudtee ehitust Riisiperest Haapsallu ja lasta käiku Stadleri uued diiselrongid.

Tasuvusuuringus öeldi, et raudtee elektrifitseerimise võib Riisipere-Haapsalu liinil esialgu  jätta tegemata. «Tänase teadmise alusel saab öelda, et nii tekib suurem kasu läbi väiksema investeeringu,» seisab uuringu tekstis.

Nii Riisipere-Turba kui ka Riisipere-Haapsalu ja Riisipere-Rohuküla rongiliinide finantsiline tasuvus oleks kõikide stsenaariumide korral negatiivne.

Tasuvusuuringu koostajad soovitasid kaaluda raudteeinfrastruktuuri pikendamist kahes etapis:

• I etapis Turbani
• II etapis Rohukülani (kui I etapp end õigustab ning edasise töö käigus selgub, et arengustsenaariumis Rohuküla EV modelleeritud liinivõrk on olulises osas praktikas teostatav)

Täpselt selle soovituse järgi valitsus praegu raudteed Haapsallu ka ehitama on asunud.