Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Marrandit paneb muretsema soomlastest relvafriikide tulek Eestisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saadik pelgab, et mõni Soome turist võib vabalt Eestisse tulla ja siin veresauna korraldada.
Saadik pelgab, et mõni Soome turist võib vabalt Eestisse tulla ja siin veresauna korraldada. Foto: Toomas Huik

Rahvaliitlane Jaanus Marrandi uuris täna riigikogus siseministrilt, kuidas on võimalik takistada näiteks Soomest tulirelvadega tulijate pääsemist riiki.

«Teatavasti kehtib meil ühtne Schengeni viisaruum, mis tähendab, et piiridel on kontroll peaaegu olematu. Tegelikult tekib nii võimalus, et näiteks Soomest sõidab siia mõni relvafriik kohvritäie relvadega ja valab oma elukibestumise siin Eestis välja,» rääkis rahvaliitlane Jaanus Marrandi riigikogu infotunnis.

Ta soovis siseministrilt teada, missugune on tegelik kontroll, et selliseid juhtumeid juba eos Eesti piiril välistada.

Siseminister Jüri Pihli sõnul võeti seoses piiride avanemisega kasutusele kompensatsioonimehhanismid.

Mis puudutab Euroopa Liidu regulatsioone, siis vastab Soome nendele nõuetele. Siseminister lisas, et iga liikmesriik võib kehtestada karmimad regulatsioon ja näiteks Eestis kehtib karmim kord.

Tulevaste tulirelvaintsidentide vältimiseks pole Pihli sõnul muud teha kui koostööd Soome korrakaitsjatega.

«Ühelt poolt on paradoksaalne, et me hakkama kartma oma põhjanaabreid soomlasi, kes tulevad meile siia vägivallakuritegusid toime panema, siiamaani on meil olnud muud mured,» tõdes Pihl.

Marrandi tundis huvi ka selle vastu, kas on arutatud seadusandlikke võimalusi, kuidas ühtlustada isiklike tulirelvade kasutamise ja omamise eeskirju Euroopa Liidus.

Pihli sõnul tuleb alati kaaluda sellist hüve nagu vaba liikumine, mis on Euroopa ja inimõiguste põhiväärtus, ning teiselt poolt neid riske, mida see vaba liikumine endaga kaasa toob.

«Kui me oleme Euroopa Liidus Schengeni viisaruumis, siis me peame aru saama, et me oleme nagu ühes riigis, kus neid riske saab maandada ainult politsei koostöös, politseiluures,» sõnas ta.




 

Tagasi üles