Mihkel Mutt: mis see laulupidu muud on, kui üks pseudofolkfestival? (1)

Avaliku elu tegelastele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees hakkab avaldama mõtteid laulu- ja tantsupeost kaks korda nädalas kuni peo alguseni.

Kirjanik Mihkel Mutt

«Rituaalid elavad kauem kui nende sisu – see on vana tõde, rituaalidel ja sümbolitel on meeletult suur tähtsus. Laulupidu, nagu ma kunagi kusagil kirjutasin, on vaese aja kätesoojendus. Lõppeks ei ole midagi enam alles jäänud, mis üldse tähendaks midagi, kõik on muutunud globaalseks ja seda lokaalset on vähe, ühes otsas on metsas käimine ja linnuvidin ja teisel pool on siis niisugused suured sündmused nagu folkfestivalid. Mis see laulupidu muud on, kui üks pseudo folkfestival?

Laulupeol ei ole ma kunagi laulnud, aga ma alati olen teadnud, et see laulupidu toimub ja ma olen näinud, kuidas inimesed sinna lähevad. Ma olen püüdnud mõista, mis nende kümnete tuhandete peades toimub, nii nende, kes seal laulavad, kui nende, kes jälgivad. Eks see ole mingisugune indikaator kõige selle suhtes, kuhu Eesti ühiskond, rahvas või riik tegelikult läheb. Jah, see on üks suur tohutu lakmuspaber.

See muutub rohkem kunstisündmuseks, aga see algne mobiliseeriv ja ühistunde tekitaja, ütleme rahvusliku alge säilitaja ja edasiviija, see on tal jäänud mõneti teisejärguliseks.»

Riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri

«See on nihuke hea tunne tunda ennast jälle ühtsena, et paneb nagu hinge liigutama. See ongi nagu eestlaseks olemise üks viis, et see on nagu üks osa sellest.»

Riigikogu liige ja koorijuht Laine Randjärv

«Meie riik ja meie rahvas on ennast määratlenud tegelikult läbi laulupidude, läbi nende lugude, mida on saadud esitada koos. See on kooskäimise koht, läbi mille antakse teada, mida me tunneme, mõtleme ja mille eest seisame. Kui 1990 aastate lõpul esitati küsimus, et kas meil üldse laulupidusid veel on tarvis, siis õnneks võitis terve mõistus.

Me saame täna ise ka aru, et olenemata sellest, et me kõik rahvusvahelisemaks muutume on meil kõigil hea teada oma juuri. Siis me teame, kuhu me läheme, kui me teame, kust me tuleme. Laulupeod minu meelest täna kannavad just seda teadmist meie ajaloost, väärtustest, uskumistest, võitlustest ja võitudest. Ma väidan, et ilma laulupidudeta ei oleks me täna taasiseseisvunud Eesti, sest laulupeod on need, mis rajasid teed laulvale revolutsioonile ja meie veretu võitlus meie vabaduse eest on just tänu laulupidudele, see on minu veendumus.»

Riigikogu liige Kalle Laanet

«Lisaks sellele, et Eestit teatakse kui e-riiki, teatakse meid ka kui laulurahvast. Ja see, et ka edasi teataks, kui laulurahvast, selleks ongi laulupidusid vaja. See on äärmiselt oluline Eesti riigi jaoks ja näitab meie eripära.»

Riigikogu liige Rainer Vakra

«Iga kord kui ma laulu- ja tantsupeost pealtvaatajana osa võtan, siis esiteks tekib mul tohutu tunne, et kohe järgmine päev läheks ma ise rahvatantsu tegema. See on tõesti selline tants, mis on kaasahaarav ja igale Eesti mehele võimetekohane.

See lihtsalt teeb südame soojaks ja ma arvan, et see ongi selline koht, kus sa tunned, et on üks tants, mis tõesti ühendab kõiki Eesti inimesi, vahel me lihtsalt unustame selle ära igapäevaselt. Seda näebki ainult kultuurikeskustes ja tantsupidudel, et on olemas see tants, mis tõepoolest on kõikidele eestlastele jõukohane, see on äge ja see on kaasakiskuv.

Laulupidu on alati see koht, kus sa tõepoolest tunned, et eestlane olla ja Eesti kultuur on midagi erilist ja et vaatamata oma arvule oleme me ühed vinged ja ägedad tegijad.»

Riigikogu I aseesimees Enn Eesmaa

«Vajame täna tantsu- ja laulupidu selleks, et ka homme oleks neid, kes meie laule laulaks ja tantse tantsiks.»

Riigikogu II aseesimees Taavi Rõivas

«Igaüks, kes on ise laulukaare all laulnud, teab hästi kui võimas see elamus on. Eesti laulupidude traditsioon on võrratu võimalus kokku tulla ning ühiselt muusikast ning koosviibimisest positiivseid emotsioone saada.

Minu esimesest laulupeost möödub varsti 30 aastat ning sel aastal tuleb minu tütre esimene laulupidu. See on põlvest põlve kanduv kaunis traditsioon tuhandete Eesti perede jaoks.»

Muusikaõpetaja ja riigikogu liige Andres Ammas

«Just laulu- ja tantsupidudes väljendub kõige loomulikumal ja enesestmõistetavamal moel Eesti riigi suur mõte – tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Meil kõigil on väga vaja kord viie aasta tagant laulda «Ta lendab mesipuu poole» ning korraga nutta ja naeratada.

Paremini, kui on öelnud president Lennart Meri, öelda ei saagi: «Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus.»»

Riigikogu liige Igor Gräzin

«Laulu- ja tantsupeo tähtsaim omadus on see, et seda ei saa teha Interneti teel! See tähendab, et meie vahvad poisid ja tüdrukud saavad silmad ekraanilt ära ja kõrvad kõrvaklappidest vabaks ning märkavad ilusat laulu, tantsu ja saavad lustida seda, et nad on koos!»