/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
Aasta tagasi tõi Lilbi küla Anni talu peremees Kalju Lilp Saaremaa muuseumisse terve hulga valdavalt 10.–13. sajandist pärinevaid muinasleide sooviga neid tulevikus piiskopilinnuses eksponeerida, kirjutab Saarte Hääl.
Galerii: juhuslikult leitud metallilätakad osutusid iidseteks viikingiaegseteks müntideks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhuleiud on välja tulnud viimase paar aasta jooksul Anni talu endistelt maadelt. Teiste seas oli ka 11 hilis-viikingiaegset hõbemünti, mis numismaatik Mauri Kiudsoo hinnangul pärineb 11. sajandist ja lisaks neile ka veel seitse 14. sajandist pärinevat münti, kirjutab Saarte Hääl.
Arheoloog Garel Püüa sõnul viitab selline kogus münte peidetud aardele ning üheskoos teiste Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu töötajatega lepiti kokku ühisekspeditsiooni korraldamiseks, et kaardistada arvatav asulakoht.
«Siiski saime sealt sadakond dokumenteeritud leidu, millest vanimad kuuluvad muinasaja lõppu. Leidude põhjal paistab, et Kärdu küla piirkonnas on elatud juba vähemalt 10.–11. sajandil ning kohe samas oli ka kivikalme,» rääkis Püüa Saarte Häälele.
«Tulevikus on neid võimalik näha näitusel ja loodetavasti ka uues arheoloogia püsiekspositsioonis, kus nad haakuvad ilusti Salme laevaleidudega,» kinnitas Püüa.
Võimalikku viikingiaegset peidetud aaret teadlastel ekspeditsiooni käigus seega leida ei õnnestunud ja ka Kaljo Lilp ei mäletanud enam täpselt, kus ta ühe või teise mündi peale sattunud oli. Kuna kõnealustel aladel on aastaid tegutsenud detektoristid, ei ole ka välistatud, et kui piirkonnas aare oligi, on see ammu laiali veetud.
Püüa sõnul on võimalike ajaloolise tähtsusega leidude puhul oluline lokaliseerida täpne asukoht ja võimaluse korral kasutada selleks GPS-seadet, ent Saaremaa on ilmselt juba üsna puhtaks tehtud. «Kuuldavasti mõned isegi elatuvat sellest,» viitas ta Saarte Häälele, et maapõuest leitud esemed lähevad tihtipeale hoopis müüki, mitte ei jõua teadlasteni.
Kaljo Lilp tõdes, et ei osanud aimatagi leitud müntide võimalikku vanust. «Mina ei teadnud, et neil viikingiajaga midagi tegemist on. Olid sellised plekilätakad,” kirjeldas ta Saarte Häälele. Muinas- ja keskaegsed mündid moodustasid vaid väikese osa Lilbi leitud vanadest metallrahadest.