Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Galerii ja video: aktivistid korraldasid piketi pressivabaduse kaitseks Venemaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kodanikuaktivist Gaspar Šabad korraldas täna pärastlõunal Tallinnas Venemaa saatkonna ees piketi, et mälestada Vladimir Putini valitsemisajal tapetud ajakirjanikke ja avaldada toetust pressivabadusele.

Šabad korraldas aktsiooni täna, kuna ÜRO on kuulutanud 3. mai rahvusvaheliseks pressivabaduse päevaks. Šabad ja Venemaalt tagakiusamise eest Eestisse emigreerunud kodanikuaktivist Jevgenia Tširkova süütasid saatkonna ees Venemaal tapetud ajakirjanike mälestuseks küünlad ning hoidsid plakateid 154 hukkunud ajakirjaniku nimega.

Šabad ütles Postimehele, et korraldas aktsiooni eraisikuna. Šabadi perekonnal on mitu tuttavat Venemaal tegutsevat ajakirjanikku, kes rääkisid talle hiljuti õudustest, mida nad peavad kogema.

«Tundsin, et pean midagi tegema. Piketiga avaldame austust nendele, kes on valmis panema oma elu piiri peale, et olla opositsiooni hääled Venemaal,» lausus ta.

Šabad lisas, et ta ei pea tõenäoliseks Venemaa saatkonna mingisugust reaktsiooni piketile. «Oleks muidugi hea, kui nad tunnistaksid, et Venemaal on probleem, aga ma ei usu, et täna mingit ülestunnistust tuleb,» ütles Šabad.

Vene kodanikuaktivist mälestas piketil oma tapetud sõpra

Kaks aastat tagasi Venemaalt tagakiusamise eest Eestisse emigreerinud kodanikuaktivist Jevgenia Tširkova ütles Postimehele, et ta on isiklikult kogenud opositsioonitegelaste tagakiusamist Venemaal ning tänasele piketile tuli ta sellepärast, et tundis isiklikult mitut Venemaal tapetud ajakirjanikku.

«Siin plakatil on kirjas ka minu hea sõbra, ajalehe Himkinskaja Pravda väljaandja Mihhail Beketovi nimi. Ka tema tapeti. Beketov kirjutas esimesena Himki metsa probleemist ja sellega seotud korruptsioonist. Pärast seda peksti teda nii tugevalt, et ta sattus haiglasse ja talt amputeeriti jalg. Tal algas põletik. Talt eemaldati ka suur osa peast ja sõrmed. Ta ei suutnud  elu lõpuni rääkida, kõndida ega töötada. Lõpuks ta suri,» rääkis Tširkova.

Aktivisti sõnul oli Beketovi ründamine kindlasti Venemaa võimude tellimus, kuna ta segas neil korruptiivseid tehinguid läbi viimast.

«Mina tulin siia piketile isiklikel põhjustel, kuna ma tundsin isiklikult Mihhail Beketovit. Aga kõik need perekonnanimed siin nimekirjas on mulle tuttavad, kuna tegemist on vene ajakirjanikega,» ütles Tširkova.

Ta märkis, et praegu hakatakse Venemaal inimesi taga kiusama isegi selle eest, kui nad märgivad sotsiaalvõrgustikes meeldivaks võimudele ebasobivaid postitusi. «Kuid tagakiusamist alustati ajakirjanikest, kuna nemad olid esirinnas ja rääkisid tõde esimesena,» ütles Tširkova.

Tširkova alustas aktiivset ühiskondlikku tegevust kümmekond aastat tagasi, kui Himki linnas algatati kodanikuliikumine metsa kaitseks, kuhu taheti rajada kiirtee.

«Himki metsa väike kohalik probleem kasvaks ootamatult ülevenemaaliseks. Me tõime selle projekti juures esile korruptsiooni, mis ulatus valitsuseni välja. Sellest algas minu suur ühiskondlik tegevus,» ütles Tširkova. Metsakaitseaktivistidel õnnestus 2010. aasta mais metsa mahavõtmise tööd peatada, kuna selgus, et ehitajatel puudus töödeks luba. Sama aasta juulis tööd jätkusid ja aktivistid üritasid metsa mahavõtmist takistada. Paar päeva pärast tööde jätkumist sattus Tširkova tundmatute isikute rünnaku alla.

Tširkova meenutas, et aastatel 2011-2012 aastal oli Venemaal suur kampaania ausate valimiste toetuseks. «Mina olin sel ajal opositsiooni nõukogus koos Boriss Nemtsoviga, kes hiljem tapeti. Töötasin koos ka Aleksei Navalnõiga, kes langes alles hiljuti värvirünnaku alla,» rääkis Tširkova.

Naise sõnul sai ta opositsiooniaktivistina tegutsedes aru, et tal ei lasta Venemaal rahulikult edasi elada. Pärast Eestisse elama asumist avas ta siin koos mõttekaaslastega portaali Activatica, et edastada informatsiooni selle kohta, mis toimub tegelikult Venemaal.

Tagasi üles