/nginx/o/2011/03/28/546964t1h0954.jpg)
Eestisse kahepäevasele visiidile saabunud Poola presidenti Bronislaw Komorowskit täna Kadriorus võõrustanud Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli nende kohtumise üks peamisi teemasid see, kuidas aidata kaasa demokraatia levikule Põhja-Aafrikas.
Ilves arutas Poola presidendiga olukorda Põhja-Aafrikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd, mil me enam ei võitle, et saada vabaks, aitame teisi,» tõdes Ilves pressikonverentsil. «See näitab, kui kaugele me oleme arenenud.»
Komorowski sõnul peavad just Eesti ja Poola taolised noored Euroopa Liidu liikmed pöörama suurt tähelepanu demokraatiale ja vabadusele ning kaasama selleks ka oma naabrid.
Küsimusele, kas Poola ja Eesti kavatsevad osaleda nüüdsest NATO juhitavas sõjalises operatsioonis Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi vastu, vastas Komorowski, et kuigi kõik NATO liikmed vastutavad operatsiooni eest, ei tähenda see otsest osalemist.
«Tuletan meelde, et kirjutasin alla otsusele, et Poola laev läheb Vahemerele. Ta ei osale otseselt [NATO operatsioonis], kuid seda on arvesse võetud. Kuna Poola väeüksused on Afganistanis ja Balkanil, peame oma prioriteete valima ja põhjalikult kaaluma,» ütles Komorowski.
Ilves ütles, et Eesti Liibüas toimuvates õhurünnakutes kaasa ei löö, sest meil pole lennukeid ega lennuväge. Pealegi usub Eesti president, et Liibüa operatsioon saab varsti läbi. Märksa raskemaks võib tema arvates aga kujuneda Liibüa edasine areng.
«Nagu Poola ja Eesti teavad, on kukutada despootlikku režiimi kerge, ehitada üles demokraatiat on aga raske ja aeganõudev,» märkis Ilves. «Kui Poola president on istunud kinni despootliku režiimi all (Poola kommunistliku valitsuse vastu põrandaalust võitlust pidanud Komorowski mõisteti paljude teiste aktivistidega 1980ndatel vangi – toim), siis see president teab paremini, mida teha, kui riigipead, kes viimaste nädalateni toetasid stabiilsuse nimel diktatuuri.»
Head suhted
Nii Ilves kui Komorowski hindasid Poola ja Eesti suhteid väga headeks nii praegu kui ajaloos. Teatavasti loodi 1632. aastal asutatud Academia Gustaviana ehk hilisem Tartu Ülikool 1583. aastal Tartus Poola kuninga Stefan Batory asutatud Jesuiitide Kolleegiumi alusel.
Komorowski sõnul on tal kahju, et Tartu ülikool sai oma nime Rootsi, mitte Poola kuninga järgi.
«On sümboolne, et Poola on alati olnud seotud Tartu, Riia ja Vilniuse ülikoolidega,» ütles Komorowski. «Ka meie peres on inimesi, kes on õppinud nendes ülikoolides.»
Samuti mainisid mõlemad riigipead, et tänavu möödub 90 aastat diplomaatiliste suhete loomisest Eesti ja Poola vahel ning 20 aastat nende taastamisest.
«20 aastat tagasi, kui saime uuesti iseseisvaks, oli Poola üks suuremaid Eesti toetajaid,» ütles Ilves.
Ilvese hinnangul on Poola ainus suurriik Euroopas, kes mõistab hästi Eestit ja meie ajalugu.
«Euroopas on üks suur riik, kes saab meist aru, kes saab aru, kui räägime demokraatiast, võitlusest demokraatia nimel, kes saab aru julgeolekumuredest ja on valmis nende eest võitlema, nagu nägime NATO kaitseplaanide puhul. See riik on Poola,» nentis Ilves.
Komorowski ütles, et Eesti on julge ja vapper riik julgete ja vaprate inimestega.
«Oleme vajalikud ja kasulikud teineteisele. Vaatame kadedusega, kui madal on Eesti välisvõlg, kui julgeid reforme te ette võtate ja et olete euroala liige. Õnnitleme ja tunnustame teie saavutusi,» ütles ta.