/nginx/o/2010/09/10/430364t1h830d.jpg)
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on Vene presidendi juurde moodustatud Ajaloomälu nõukogu töörühma ettepanek tunnistada ametlikult punarežiimi kuritegusid samm õiges suunas, kuid määravaks saab, mis nendest ettepanekutest edasi saab.
«Vene ajaloos on olnud palju toredaid ettepanekuid, mis lõpuks, põrkudes tegeliku reaalsusega, pole mitte kuhugi välja jõudnud,» rääkis Mälksoo Postimees.ee’le.
Tema hinnangul saab kindlasti Vene eliidi seas nendele ettepanekutele olema tugevat vastuseisu ja isegi vastutöötamist.
«Need uued seisukohad on ju vastumärgilised Vladimir Putini omaaegsele väljaütlemisele, et NSVLi kokkuvarisemine oli «20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof». Kui toimusid ikkagi nii suured kuriteod, siis kui kuriteod toime pannud režiim kokku variseb, miks peaks see olema «suurim katastroof»,» küsis ta.
Teine huvitav moment on Mälksoo sõnul see, et ettepanekuid serveeritakse argumendi läbi, et Vene rahvas oli ise totalitarismi kuritegude suurim ohver.
«See on ühelt poolt õige, aga teisalt pooltõde,» selgitas ta. «Diskussioon ei tohiks sellega piirduda, et Venemaa koondab Ida-Euroopa rahvad lipu alla «olime kõik kommunismi ohvrid, kusjuures Vene rahvas kannatas kõige rohkem».»
Tegelik küsimuste küsimus on õigusteadlase hinnangul see, kuidas Vene senise ajaloo konstandid nagu autoritarism, võimu imperiaalsed jooned, kodanikuühiskonna ja demokraatia vähesus aitasid kaasa kommunistliku totalitarismi kuritegudele.
«Kuid kordan, et strateegiliselt on president Medvedevi töörühma ettepanekud samm õiges suunas. Kui need ettepanekud suudavad käivitada Venemaal suurema diskussiooni ja mingilgi määral muuta suhtumist Nõukogude režiimi olemusse, on nad oma esmase eesmärgi juba täitnud.»
Mis puudutab teisi endisi Nõukogude režiimi ohvreid, sealhugalas Eestit, siis võib ettepanekuid võtta Mälksoo hinnangul kui Venemaa-poolset kutset ajaloopoliitilisele dialoogile ja Venemaa soovi, et ka vene rahvast teadvustataks ohvrina.
Venemaa presidendi juurde loodud töörühma ettepanekute kohaselt võiks Kreml mõista hukka Nõukogude režiimi kuriteod. Leitakse, et Venemaal on rahvas ja eliit võõrdunud ning et seda on võimalik selle projekti abil ületada.
Punakuritegude tunnistamist põhjendatakse nelja asjaoluga: ühiskonna teadvus vajab moderniseerimist, eliit hakkaks seeläbi valitsejaid toetama, paraneksid suhted lähinaabritega ja tõuseks Venemaa üldine rahvusvaheline maine.
Välja pakutud strateegia kohaselt kaetaks Venemaa sadade mälestusmärkidega, alustataks massilist ajaloouurimist ning avataks arhiivid, mis peaks kõik valmistama pinnase ette ametlikuks deklaratsiooniks.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)