/nginx/o/2021/09/17/14076993t1h1f80.jpg)
/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6615247t1h4f11.jpg)
Aprillis 1917 saavutasid eestlased autonoomia ning loodi Eesti rahvuskubermang. Sada aastat hiljem meenutasime seda sündmust rahvamatkaga endisel kubermangupiiril, millega ühtlasi alustasime Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamist.
Toomas Kiho: pühitseme vaatega tulevikku, unustamata neid, kes riigi siiani kandsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ees seisab periood, mille kestel täitub sada aastat tervest reast pöördelistest sündmustest, mis meile omal ajal oma riigi tõid. Loomuldasa on siin kesksel kohal iseseisvuspäev 24. veebruaril 2018. Kogu juubeliperiood lõpeb aga 2. veebruaril 2020, kui möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, millest alates saavutas noor Eesti Vabariik rahvusvahelise tunnustuse de jure.
Selle pika ajaraami sisse jäävad paljud olulised tähised, mille sajandat sünnipäeva tuleb meil, Eesti riigil ja rahval väärikalt tähistada (nt Vabadussõda 100). See on meie kõigi ülesanne. Loodan, et ka meie kõigi südamesoov, ükskõik kus me ei asuks. Sest järgmine võimalus, uus niisama märgiline rajajoon jõuab kätte alles siis, kui Eesti Vabariik saab 1000.
Samas pakub lai ajaraam võimaluse pühitseda Eesti riigi sünnipäeva ettevõtmistega just siin ja praegu – vaatega tulevikku, vaatega lastele ja noortele, ent unustamata inimesi, kes on riigi siiani kandnud ja uuesti üles ehitanud. Loodame riigi sünnipäevaga jõuda iga kaaskodanikuni, igasse külasse, linna ja alevi(ku)sse – valitagu vaid üks päev juubeliperioodist, mil me oma riigi sünnipäev just minu kogukonda jõuab. Loodame, et nii mõneski paigas ja tegelikult igas valdkonnas saadetakse riigi juubeliperioodil korda midagi uut ja vägevat.
Kingitusi Eestile tema sünnipäevaks saavad teha kõik.
Kingitus Eestile – mis on ju kingitus meile endale – võib olla kui tahes väike või suur asi, mida keegi meist juubeli puhul teeb ja mis aitab Eestit edendada. Just selles on EV100 tegelik sisu ja tugevus.
Kinkijaks võivad olla üksikisikud, organisatsioonid, seltsid, aga ka (riigi)asutused või äriühingud. Kutsutud on kõik, nii kõik Eestimaa rahvad kui ka väliseestlased, aga samuti Eesti sõbrad.
Millised võivad kingitused olla?
Selle kohta mõned näited. Eesti muusikutelt pärineb kingiidee «Igal lapsel oma pill», arhitektidelt «Hea avalik ruum», teatritelt ühisprojekt «Sajandi lugu», muinsuskaitseametilt «Eesti 100 aaret», niisamuti valmib hulk uusi filme, igasse maakonda jõuab «Laste Vabariik», Valtrik Pihl on kudunud maailma suurima Eesti lipu, Eesti Pank annab välja juubelimündi, siseministeerium kingib turvalise idapiiri, ehitatakse kiige- ja külaplatse jpm. Eesti ise aga kingib oma sünnipäeva puhul teistele riikidele maailmakoristuse – üleilmsed talgud «Teeme ära!» 15. septembril 2018.
Tere tulemast meie oma riigi 100. sünnipäevale!