/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
/nginx/o/2017/04/27/6597725t1h3ba9.png)
Laps teab täpselt, et sünnipäeva juures on kõige olulisem kingitus. Nii loeb ta hetki päevani, mil kingipaki avada võib. Elus on aga seatud nii, et suuremaks saades oskame me juba hoopis enam rõõmu tunda kinkimisest. Nüüd on selleks õige aeg.
Kootud trikoloorist satelliidini ehk nüüd on õige aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähenev Eesti suur juubel on meie kõigi sünnipäev. EV100 läbiv sõnum «Teeme Eestile kingitusi!» sai alguse mõttest, et vabariigi juubel peaks olema midagi oma ja lähedast ning juubelipidustustest võiks midagi kestvat ka alles jääda.
«Kui ma juba mitu aastat tagasi juubelisünnipäe- va tähistamise arutelus osalesin, soovisin, et juubel ei oleks midagi liiga väljapeetut ja eemalolevat. See peaks olema meie endi sünnipäev, mil mõt- leme üheskoos, mida head võiks Eestis ära teha,» räägib Anneli Ohvril EV100 korraldustoimkonnast.
Kingituseks võib olla näiteks midagi, mis on juba ammu oodanud korda tegemist, kuid nüüd annab sünnipäev selleks põhjuse. Või midagi täiesti uut, millest kogukond seni on puudust tundnud. «Läbi kingituste tegemise idee oleme näinud, kui tore- daid asju inimesed teevad. Saabunud on tõesti südamest tulnud kingitusi, mida raha eest ei saa tellida,» leiab Ohvril.
/nginx/o/2017/04/29/6603467t1h6cf6.jpg)
Südamest tuleb ka Paidest pärit, kuid praegu Helsingis elava Valtrik Pihli kingitus Eestile – maailma suurim kootud Eesti lipp. Nii suure lipu kudumiseks on vaja palju lõnga. Õigemini hiiglama palju, kokku 140 kilomeetrit. Lõnga hankis ta kohalikust käsitööpoest, mille müüjad Pihli ettevõtmisele kaasa elasid.
«Müüjad olid väga vaimustuses. Eks mu tuttavad arvasid alguses, et ega see normaalne mõte pole: 10 meetrit kõrge ja 16 meetrit lai lipp kududa,» jutustab Pihl.
«Naisele oli mu igapäevane kudumine kõige suurem piin, sest see tekitas palju tolmu. Nii nagu käid iga päev duši all, kudusin mina iga päev 2–4 tundi.» Nüüd on aga lipp valmis. Kudumiseks kulus kokku neli aastat.
«See on minu kingitus Eesti juubeliks,» ütleb Pihl uhkusega.
Kootud lipp on maine kingitus, kuid tudengi te ettevalmistatav kingitus kisub lausa kosmiliseks. Nimelt lähetatakse juubeliaastal avakosmosesse kaks tudengisatelliiti: Tartu Ülikooli tudengite ehitatav ESTCube-2 ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) satel- liit. ESTCube projektijuhi Kadri Bussovi sõnul oli loo- giline, et kui ESTCube-1 startis Eesti riigi 95. juubeli aegu, siis järgmine satelliit stardib 100. sünnipäeva puhul.
«Eesti on väike riik ja meil ei ole pikka ajalugu kosmoseriikide nimekirjas, mistõttu seda olulisemad on Eesti noorte ja tudengite edukad püüdlused kos- mosevõidujooksul silma paista,» sõnab Bussov.
TTÜ tudengitele on see esimene kord satelliit kosmosesse saata. Rauno Gordon TTÜ Mektory Kosmosekeskusest teab, et satelliidi ehitamine on tudengitele suurepärane õppemissioon, mis annab teadmisi mehaanika, elektroonika, tarkvara ning projektijuhtimise valdkonnas.
«Satelliidi ehitamist on vaja ülikooli potentsiaali rakendamiseks läbi kogemuste omandamise ning selle kaudu aitame kaasa Eesti riigi arengu edendamisele,» täiendab Gordon.
EV100 kingitused on eriilmelised ja nende peamine ühine omadus on rõõmu toomine. Näiteks Riigikantselei eestvedamisel istutatakse üle Eesti sadu tammesid, raamatukogud kutsuvad juubeliaastal noori kunstnikke oma loomingut näitama ja Visk- la küla kavatseb ehitada saja kiigega kiikla. Need ja enam kui sada teist kingitust on nähtaval kodulehel ev100.ee ja kõik on oodatud lisama sinna oma väärt algatusi ja endale ka mõttekaaslasi leidma.