Linnapuhkus: paar päeva Helsingis

1. Lõuna-Helsingi

Eira linnaosas elavad inimesed, kes sõidavad Mercedes-Benzi S-klassi kupeega ja kelle paljaste jalgade otsa pistetud kingade pandlail särav tähekombinatsioon LV ei tähista kindlasti Lätit. Lisaks võib sealt leida hordide viisi juugendstiili näiteid, isegi täielikke nukumaju, ning need villadega palistatud trotuaarid ja pingikestega pargikesed on jalutamiseks ja puhkepeatusteks ideaalsed.

Kui peaks juhtuma, et jäine tuul on oma tööd südamega teinud, siis leiab vaid paari sammu kauguselt avaliku ja merevaatega saun-restorani Löyly. Põhimõtteliselt on see nagu Raua tänava saun, ainult et kolmnurksete vormide kasutamise tõttu näeb Löyly välja nagu Tallinna metodisti kiriku väike puidust koopia ning leiliruumist saab otse merre karata. Muide, sealt kandist näeb ka paari saart, kokku on neid merele avatud linnas 300.

2. Disainipiirkond

Kui majade vaatamisest isu täis, võib liikuda Punavuori linnaosa poole, kus 201 poodi, toidu- ja ööbimiskohta on end kenasti spetsiaalsele kaardile sättinud ja disainipiirkonna nime alla koondunud. Seal võite end avastada näiteks Johanna Gullichseni pood-ateljee-kontorist ning tema geomeetriliste kujunditega vaipu ja padjapüüre uudistades silmanurgast jälgida tekstiilikunstniku igapäevatööd.

Disainipiirkonna juures on loomulikult ka disainimuuseum, kus on muu hulgas väljas näitus «100 Soome asja». Soomlaste elukäik viimase sajandi jooksul räägitakse ära igapäevaste esemetega, nagu näiteks naastudega rehv, kohvikannud, mustikakombain, muumid ja paraku ka sõduri katelok. (Kui tiheda graafiku tõttu peaks näitus vahele jääma, siis alates juunist saab seda ka Eestis näha.)

3. Sakraalehitised

Pärast mitmetunnist tatsamist – mille käigus võiks läbi astuda ka HAMist, kus Iittala fänn saab Alvar Aalto ja teiste modernistide loomingust isu täis vaadata – on aeg kiireks lõunapausiks. Siinkohal tasub meeles pidada, et Hesburgeris maksab ilma juustuta hamburger vaid kaks eurot ning linna burgerirestoranide võrk on hästi arenenud.

Hommikupoolikul kogutud muljete seedimiseks võiks aga istet võtta HAMi kõrval, Kamppi keskuse õuel asuvas Kamppi kabelis. Vaid 20-meetrise läbimõõduga munajas puitehitis tekitab taevaste vägede lähedaloleku tunde mitte Jeesuse pildi, vaid katuseakendest kumava valgusega. Helisummutus lubab end välja lülitada ruttava suurlinna mürinast ja mõelda selle üle, kuidas need soomlased ikka oskavad oma naabriga läbi saada ja endale mõnusat elukeskkonda luua.

Kui aga modernne kabel pole teie maitse, tasub astuda läbi Helsingi Vanast kirikust. 1826. aastal valminud neoklassitsistliku puithoone ümber olevas pargis on muu hulgas mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud soome vabatahtlikele ja maja sisemuses leidub nii Jeesust, kulda kui ka ingleid. No ja siis on veel graniiti rajatud Temppeliaukio ning ülikooli ja valitsushoonete vahel asuv uusklassitsistlik Toomkirik ja…

4. Loodus

Kui sõita üle lahe pisiperega, tuleb kirikute väisamise asemel ilmselt võtta ette retk Sea Life’i okeanaariumi, mis asub kohe Linnanmäki lõbustuspargi kõrval. Akvaariumi kõige ägedam koht on veealune tunnel, millest ujuvad üle isegi haid. Kuidas nad teisi kalu ära ei söö, jäägu siinkohal saladuseks. Ja kui kaladest isu täis, võib jätkata Tropicarios koos usside ja sisalikega.

Kellele pakuvad pinget hoopis palmid, peaks külastama 1889. aastal ehitatud Kaisaniemi botaanikaaia kasvuhooneid, kus kasvab taimi 1300 liiki. Lisaks silmailule valitseb seal just selline kliima, mis võiks olla eeskujuks sellele, mis õues toimub.

5. Kohalikud soovitavad

Estofiil Pertti Pyhtilä soovitab jalutada Aleksanterinkatul ja külastada linna vanimas kivimajas asuvat linnamuuseumit, kus on eraldi linnake ka laste jaoks. Lõunasööki võiks Pyhtilä sõnul nautida 150-aastases restoranis Kappeli, mis asub Eteläesplanadil. Muide, seal einestas ka pisarat kiskuva sümfoonilise poeemi «Finlandia» kirjutanud Jean Sibelius.

Viinameister Mikko Mykkäneni sõnul tasub külastada ka Helsingi saari, nagu Seurasaari (seal on midagi meie vabaõhumuuseumi sarnast), Korkeasaari (seal on 150 liigiga loomaaed) ja muidugi Suomenlinna kindlussaarestikku.

Häid söögikohti kesklinnas loetleb Mikko vaid mõne sekundi jooksul terve posu: The Cock, Roster, Nokka, Finnjävel, Boulevard Social, Putteʼs Bar and Pizza, Werner, Palema…

Kultuurivaldkonnas tegutsev ametnik Paiju Tyrväinen soovitab omalt poolt külastada kultuurikeskust Kaapelitehdas. Suuruse poolest Kreenholmi manufaktuuri hooneid meenutavas keskuses on lisaks kõigele muule fotograafiamuuseum, hotelli- ja restoranimuuseum ning teatrimuuseum. Tehases tegutsevate kunstnikega kohtumiseks ja paiga hoomamiseks võiks aga abi paluda mõnelt kohalikult või giidilt. Mõõtmetelt hoomatavam ja sisult Telliskivi loomelinnakut meenutav on ka Teurastamo (jah, eesti keeles tähendab see nimi tõesti tapamaja).

Erinevalt bensiinijaamast, nagu Tallinnas, ehitati Helsingis mere kaldale Allas Sea Pool ehk kompleks vabaõhubasseinide, saunade ja restoraniga. Tasub tähele panna, et avamispidu toimub alles 5. mail, kuid eeldused turismimagnetiks muutumiseks on olemas.

Nii nagu Pyhtilä, soovitab ka Tyrväinen linnamuuseumi ja nüüdisaegse kunsti keskust Kiasmat. Veel võiks uurida, mida vahvat parasjagu Musiikitalos või Aalto projekteeritud Finlandiatalos mängitakse.

Mis puudutab muhedaid kohvikuid, siis Tyrväinen toob välja oma kolm lemmikut kesklinnas: Ursula, Carusel ja Brigitta. Lisaks muidugi pikkade traditsioonidega kohvik-restoran Strindberg ja 1920. aastast tegutsev restoran Kosmos, mille seintelt võib leida püsiklientidest kunstnike teoseid.