Kingi oma külale koht Eesti sünnipäevakaardil

Pärnumaal Audru vallas, Lindi külas elav Merle Jantson räägib alustuseks oma hiljutisest reisust Eesti rahva muuseumisse. 

«Sügavaima mulje jättis mulle püsinäitus «Uurali kaja» ja koduteel arutasime veel pikalt nende viieteistkümne rahvakillu elusaatust. Mõelda vaid: ainult kolmel meist on oma iseseisev riik,» lausub ta. 

Merlel on Ukraina ja Sõrve juured ning kaks last. Ta on ka programmi «EV100 igas külas» koordinaator. Jantson avab arvuti ja näitab üht omanäolist sünnipäevakaarti.

Mõelda vaid: ainult kolmel meist on oma iseseisev riik.

«Iseseisvuse väärtustamine on meie endi teha ja meil kõigil, emakeelest hoolimata, on selleks õigus. Ja kui me Eesti kaardile ühise teoga märgi jätame, siis oleme teinud midagi väärtuslikku nii kõige olnu, oma kogukonna kui ka meie tuleviku nimel. Nii on ka see sünnipäevakaart pigem emotsionaalne, mitte niivõrd geograafiline,» täpsustab Jantson.

Kuidas aga kaardile oma märgike kinnitada? 

Piisab, kui oma kogukonnale või külale valida pikast juubeliperioodist välja üks päev, mil oma õuel pidupäeva tähistada.

«Kooki võib muidugi ka süüa ja ühiselt küpsetada. Ent oluline on, et tähistamine haaraks võimalikult paljusid ning et midagi jääks alles ja kätte ka pärast koogipurude kokku pühkimist,» naerab naine. 

Kõige suurejoonelisem ettevõtmine on Jantsoni sõnul Viskla kiikla loomine. «Kuid samaväärselt iseseisvust jäädvustav on ka Saaremaa Roobaka küla ettevõtmine. Sest lapsed joonistavad ühiselt oma külale lipu. Või Pärnumaale Kihlepa külla loodav ürdiaed,» toob ta näiteid. Samahästi sobivat ka külarahvaga ühiselt kirjutatud kogukonnaraamat.

«Tegelikult ongi tore, et kogukonnad Eesti juubeli tähistamist niimoodi isiklikult võtavad ja et juured on meile jälle oluliseks saanud,» arutleb Jantson. Ta jätkab: «On ju ka neid põllupealseid verinoori külasid, kelle lugu uue sajandiga alles algab. Nüüd on just õige aeg endale väärikas vundament luua. Oluline on, et sajas verstapost saaks iga Eestimaa paigas märgiga tähistatud.»

Enim on Jantsonilt küsitud, et mida siis ikkagi teha.

«Te ise teate kõige paremini, mida täpselt teha. Meie soovime vaid teada,» innustab Jantson kogukondi mõttetalgutele. Ta toob veel näiteid: «Keava külas läheb sügisel esimesse klassi tervelt seitse last ja selle puhul alustab küla tammepargi loomist – istutades esmalt korraga seitse väikest tammekest.»  

Sel emotsionaalsel sünnipäevakaardil ongi nüüd juba kümneid ja kümneid tärne ning  tähiseid. Märk, millega tegusid märgistada, on ka juba olemas. Esimesena läks taoline silt Pärnumaal asuvale Mihkli kirikule, kus EV100 juubeliprogrammi osana toimus 12. aprillil Eestimaa ja Liivimaa kubermangude ühinemise seaduse väljakuulutamise 100.aastapäeva teenistus.

«Märgi saavad kõik juubeliperioodil tegudega osalevad kogukonnad. Andke vaid tead, mida plaanite, isegi kui kuupäev pole veel paigas. Meie kaardile saamiseks piisab ideest ja teie valmisolekust,» seletab Jantson. 

«See aga tähendab, et kõneldes programmist «EV100 igas külas», räägime me tegelikult kahest asjast: kogukonna poolt ühiselt loodavast/tehtavast/korrastatavast püsiväärtusest; ja ühel kindlal kuupäeval toimuvast sündmusest, mil EV100 pidu peetakse ja kink oma kogukonna kaudu kogu Eestile «üle antakse»,» räägib ta . 

Et aga kogukond kindlasti ka pildil olev juubelimärgi saaks, tuleb hiljemalt kuu enne oma EV100 sünnipäevapeo toimumist sellest teada anda. Täpsemad juhised selleks ja teiste kogukondade ideid leiad nii EV100 kui Kodukandi kodulehelt.