:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2010/03/16/332751t1hcd75.jpg)
Eesti Naisliidu liikmete seas on neid, kes ei näe palju kõneainet pakkunud Aasta Ema konkursi tingimuste muutmisel mõtet, kuid on ka neid, kes leiavad, et tingimuste ülevaatamine ei teeks paha.
Naisliidu liige: aasta ema peab olema traditsioonilisest ja tugevast Eesti perest (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Naisliit korraldab juba viimased paarkümmend aastat Aasta Ema konkurssi, kuid viimasel nädalal on tõstatunud küsimus, kas kandidaatidele seatud tingimused pole mitte liialt iganenud. Sotsiaalmeedias laia diskussiooni tekitanud küsimus on päädinud allkirjade kogumisega ning ühtlasi plaanitakse juba ka alternatiivse aasta ema konkursi korraldamist.
Naisliidul on lisaks juhatusele ka eestseisus, kuhu kuuluvad maakondlike naisliitude esindajad. Postimees vestles mõnega neist, et uurida, mida arvavad nemad omajagu pahameeletormi tekitanud Aasta Ema konkursi tingimustest.
Milline on tugev ja turvaline pere?
Viljandi Naisliidu esinaine Lea Saareoks ütles Postimehele, et tema on konkursitingimuste asjus igal juhul Siiri Oviiri seljataga.
«Mina leian absoluutselt, et aasta ema peab olema traditsioonilisest ja tugevast Eesti perest. Igasugu muid tiitleid antakse ju ka välja, aga see tiitel käib traditsioonilise Eesti pere mudeli juurde,» rääkis ta.
Eha Tamm Vändra Naisseltsist nentis, et tal pole väga olnud aega avalikkuses lahvatanud arutelu jälgida. Küll aga tõdes ta, et Eesti Naisliit on mittetulundusühing ja võib seega oma peetavale konkursile kehtestada täpselt selliseid tingimusi, nagu soovib.
Samas aga võiks tema sõnul ikka aeg-ajalt konkursitingimustele peale vaadata, et siis otsustada, kas need võivad olla iganenud ja vajavad ümbertegemist. «Aga praegusel juhul tuleb toimida nii nagu naisliidu sätestatu ette näeb,» sõnas Tamm.
Naisliidu esinaine Siiri Oviir on öelnud, et liit tahab kiita mitte ainult naist, kes on sünnitanud, vaid kes kasvatab lapsi turvalises keskkonnas – turvaliseks teeb selle aga võimalus toetuda nii emale kui ka isale.
Sellega on Tamm nõus. «Mina arvan küll, et turvalisem on ikka siis, kui on ema ja isa ja soe õhkkond,» ütles ta. Samas aga tõdes ta, et ka näiteks vägivaldse mehe juurest lahkunud naine võib tublid lapsed üksinda üles kasvatada.
Ei saa 20 aasta tagusesse aega kinni jääda
Ka Harjumaa Naisliidu juht Karin Neem on nõus, et turvaline on perekond, kus on pildil nii ema kui ka isa. «Juba majanduslikult on naine üksi nõrk. Naistel on raske kõrgepalgelisi töökohti saada ja keegi kuskilt ikka toetab ka lapsekasvatamist. Üksikemadel on tavaliselt ikka vanemad abiks, üksinda naljalt seda tööd ei tee,» ütles ta.
Tema hinnangul on tänased tingimused igati sobilikud. «See asi on niivõrd vabaks läinud ja mehed tahavad hoida jalga ukse vahel, et vaba olla. Ja pikaajaline abielu on ka suur kompromiss,» põhjendas ta, miks peaksid tiitlile saama kandideerida vaid abielunaised. Sarnaselt Oviirile kinnitab Neem, et naisliit tahabki selle tiitli ja nende tingimustega just abielu väärtustada.
Põlva Naisliidu esinaine Laine Zirnask on jällegi teisel arvamusel. «Mina olen küll kindel, et asjad tuleks ajapikku ikka üle vaadata. Ei saa jääda kinni sellesse, mis 20 aastat tagasi paika pandi,» ütles ta.
Zirnask on nõus, et lapse jaoks on kindlasti turvalisem see keskkond, kus ta saab toetuda nii oma emale kui isale. «Tihtipeale võib tekkida küsimus, kas ikka on turvalisem? Teinekord võib üksi last kasvatav ema pakkuda palju turvalisemat keskkonda,» sõnas ta.