14 valeväidet Triin Tulevi elulooraamatust (15)

Postimees kirjutas teisipäeval, et Tulev allkirjastas kohtus kompromisskokkuleppe, milles tunnistab, et avaldas oma tänaseks lettidelt korjatud ja hävitatud elulooraamatus «Elus» rea valefakte endise elukaaslase Rasmus Vesiloo kohta.

Kokkulepe sõlmiti pärast aasta kinniste kohtuuste taga kestnud tsiviilvaidlust. Vesiloo heitis Tulevile ette, et peamiselt vägivaldsel suhtel põhinev raamat sisaldab kokku 14 teda puudutavat valeväidet.

«Kostja tunnistab, et hagiavalduse punktides 3.2.1 – 3.2.14 välja toodud faktiväited on ebaõiged,» on kirjas kokkuleppe esimeses punktis. Sellegipoolest väitis Tulev Postimehele, et kompromissiga nõustumine ei tähenda kohe, et need väited valed oleks. 

«Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult,» ütles ta.

Vesiloo lepinguline esindaja Erik Lepikson pidas Tulevi sellist väidet arusaamatuks. «Tõsi on see, et kompromissi saavutamine on reeglina pooltevaheline kokkulepe, et asja mitte lõpuni menetleda. Küll aga on kompromissis väljatoodu täies ulatuses siduv ja kui sa kompromissis ütled, et mingi asi on nii, siis ei saa sa hiljem öelda, et see tegelikult ikka pole nii,» ütles Lepikson eile.

Postimees toob raamatust välja need tõendamata väited, mille kohta sõlmis Tulev kohtus kokkuleppe, tunnistades, et need väited olid ebaõiged. 

14 väidet

LK 17 - «Sa oled mind petnud, lits. Sa petsid mind, hoor, raisk. Kuradi hoor, raisk!» (Vesiloo tsitaat)

Lk 35 - «Sa palusid mul töölt ära tulla, et saaksid ise perekonna eest hoolitseda. Jätsin töö.» «Oi mul on nii raske, ega mulgi rahaliselt just parimad seisud ole. Toetaksin sind, kui saaksin, aga ma saan vaevalt endale süüa osta.»

Lk 65 - «Ma ei kujuta ette, mis tunne on olla inimene, kes ärkab igal hommikul ärevushäire käes piineldes, joostes mööda oma viiekümneruudust Peetriküla korterit edasi-tagasi. Ta ei ole tegelikult kunagi vist stabiilne olnud. Lapsena oli paks nagu klaabu... /.../ Iga hommik algas sama moodi korterit mööda ringi joostes, ärevusest kõht lahti nagu mudalaviin Roskilde festaril ja silmad tagurpidi peas nagu mõnelgi krõllil seal.»

Lk 77 - «Aa, ja mis veel karmasse puutub, siis Rasmus ähvardas kord mind, ennast ja meie beebit – kõiki kolme oma punase Lexusega surnuks sõita.» 

Lk 84 - «Mu telefonile ilmub teade – Roberto kutsub õhtusöögile. Jälle. Ja jälle ma ei vasta. Rasmus näeb seda sõnumit. Ta vihastub. Ütleb, et lepi selle raisaga kohtumine kokku ja ma lähen teen talle rusikatega asjad selgeks.»

Lk 93 - «Sain lõpuks haiglast välja. /.../ Kõik, mis ma seal kogesin, oli teadaolev situatsioon: sain oma armastuselt kergelt öeldes peksa, juba oli teada, et lapse süda lööb kordades vähem lööke kui vaja ja kaotasin oma armastatud, oodatud lapse.»

Lk 108 - «Ta rääkis mulle kunagi, et kui oli sõjaväes,  saadeti ta hullumajja, kuna oli sõjaväekaaslast une pealt pussitanud või midagi taolist.» 

Lk 109 ja 110 - «Ja ma tsiteerin Rasmuse sõnu: «Ma hävitan su! Ma teen KÕIK, et sind hävitada. Ma kas või valetan kogu Eestile, mind ei huvita! Sina ja su advokaadid – käige perse! Lõpetate veel ise vanglas. Kas sa tead missugune elu sind Harku vanglas ees ootab, Triin? Kas tead? Ma hävitan sinu ja su maine!»

Lk 112 - «Kraavi pervel seisab Rasmus, kes lihtsalt irvitab. TA IRVITAB. Ma ei saa aru, mis toimub.»; «Mõni aeg peale seda õudset ööd, mida Rasmus Vesiloo enda sõnul «EI MÄLETA» pakub ta mulle advokaatide kaudu kohtuvälist lahendit NÕUDES 18 000 eurot hüvitist. Huvitav, eks?»

Lk 119 ja 120 - «Kord rääkis ta haiglaelust nii jutukalt, et mainis ära, et haiglas võtavad nad vahel haigete tubade uste eest lingid ära. /.../ Ei, Triin, mõned haiged on nii rasked, patsientidena, et me ei soovi, et nad haiglas ringi liiguksid.»; “Kas ma olen kogu elu asjadest valesti aru saanud ja tegelikult on see normaalne – jätta inimesed nädalavahetuseks linkideta uste taha?! /.../ Aga no nüüd ma mõistan, et selle inimese jaoks ongi vägivald – igasugune, füüsiline ja vaimne, elu normaalne osa!» 

Lk 123 - «Selle vigastuse tõttu, mille Rasmus mulle tekitas, ja mis ilmselt jääb kogu eluks ajaks, on mul ülimalt raske oma tööd teha. Mul on väga raske plaate mängida, kui üks kõrv on pidevalt lukus või viliseb, ja ikka täiega, mitte natukene.»