/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/24/6379331t1h9356.jpg)
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest selgub, et aprillis tõusis viie protsendipunkti võrra Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja langes Reformierakonna toetus.
Uuring: EKRE tõusis aprillis populaarsuselt kolmandaks erakonnaks (43)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Populaarseim erakond on endiselt Keskerakond, mille toetus on küsitlustulemuste kohaselt kasvanud kuuga ühe protsendipunkti võrra, 30 protsendini. Teist kohta hoidva opositsioonilise Reformierakonna toetus on aga viie protsendipunkti võrra vähenenud: kui märtsis toetas erakonda 25, siis aprillis 20 protsenti.
Sama palju ehk viie protsendipunkti võrra on toetust kasvatanud samuti opositsioonis olev EKRE, mida aprillis toetas 13 protsenti Turu-uuringute ASi küsitlusele vastanutest. EKRE-le järgnevad populaarsuselt Keskerakonnaga koos koalitsiooni kuuluvad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida toetas nii märtsis kui aprillis 11, ning Isamaa ja Res Publica Liit, mille toetus tõusis seitsmelt kaheksale protsendile. Opositsioonilise Vabaerakonna toetus püsib seitsmel protsendil.
Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk ütles ERRile, et uuringutulemustest ei saa järeldada, et EKRE toetus on kasvanud Reformierakonna arvel. «Tuleb vaadata eraldi, mis viis Reformierakonna toetuse langusse ja mis EKRE toetuse kasvule, aga kindlasti pole need ühed ja samad valijad, kes on ühe erakonna tagant teise taha läinud,» ütles ta ERRi portaali otsesaates.
Tema sõnul vähenes Reformierakonna toetus juba detsembris, kui erakond oli kukutatud opositsiooni. «Jaanuari alguses, kui Hanno Pevkur sai erakonna esimeheks, tekkis uus tõus, aga nüüd on näha, et erakond midagi uuenduslikku pole suutnud välja käia peale selle, et kritiseeritakse kõike, mida valitsuskoalitsioon teeb,» rääkis Kivirähk, kelle sõnul mõjubki erakonna toetusele uute ideede puudus.
Samal ajal on EKRE olnud tema sõnul poliitilisel areenil oma väljaütlemistega väga värvikas. «Kui enamik teisi erakondi on meil praegu identiteedikriisis, otsib iseennast, püüab ennast määratleda, leida oma maailmavaadet või omale uut esimeest, siis EKRE on järjepidev ja mõjub ilmselt baasvalijale üsnagi usaldusväärselt ning on tänu sellele leidnud ka uusi toetajaid,» ütles ta.
Kivirähk lisas, et viimasesse uuringuperioodi jäid ka Peterburis ja Stockholmis toimunud terrorirünnakud, mis samuti on tugevdanud sisserändevastase EKRE toetust.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid juhtis erakonna teatel tähelepanu, et Reformierakonna ja EKRE retoorika on muutunud opositsioonis hämmastavalt sarnaseks. «Mõlemad püüavad tekitada vastandust eesti-vene teljel, mõlemad on olnud väga skeptilised uute majandusotsuste osas ja eriti tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on olnud mõlema erakonna jaoks vastuvõetamatu,» ütles ta küsitlustulemusi kommenteerides.
Turu-uuringute AS küsitles 28. märtsist 10. aprillini 1005 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, kirjutab ERRi portaal.