/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/02/08/512492t1h2f5b.jpg)
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud Anu Toots leiab, et eile avaldatud koalitsioonilepingus kirjeldatav emapensioni süsteem ei saa vaatamata kõigile püüetele täielikku õiglust tagada.
Toots: värske vanemapension ei loo täielikku õiglust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Püüd luua erinevate pensionisaajate kategooriate abil täielikku sotsiaalset õiglust saab vaevalt õnnestuda, lisaks teeb see pensionisüsteemi üha keerukamaks ja selle haldamise kallimaks,» arvas ta.
Politoloogi hinnangul on tähelepanu liigselt pisidetailidele keskendatud ning pole terviklikku arusaama sellest, mis hakkab juhtuma konkreetsete pensionide ja süsteemiga tervikuna.
Samas tervitas ta põhimõtet, et väikelaste vanematele hakatakse teise pensionisambasse senise ühe palgaprotsendi asemel neli protsenti maksma. «See väärtustab lastekasvatamist senisest tõsisemalt,» arvas Toots.
Lisaks aitab uus süsteem ka ebavõrdsust vähendada. «Sotsiaalse solidaarsuse seisukohast on hea ka see, et arvestuse aluseks on riiklik keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav töötasu, sest see pehmendab natuke vanemahüvitise «kääridest» tulenevat ebavõrdsust,» ütles Toots.
«Kui Reformierakond väidab, et nad on sidunud vanemahüvitise ja emapensioni, siis minu arust pole see tõsi – esimene on seotud isikliku palgaga, teine aga riigi keskmisega. Seega emapension on üks määr kõigile vanemahüvitise suurusest olenemata,» selgitas politoloog.