/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/12/6544109t1hec56.jpg)
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks töölepinguseaduse muudatused, mis võimaldavad noortel töötada koolivaheaegadel senisest rohkem ja lihtsustavad alaealiste tööle palkamisega seotud asjaajamist.
Lapsi tohib koolivaheajal pikemalt tööle panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töötamise soodustamine on nii laste endi kui tööandjate huvides,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva. «Tänu uutele sätetele peaks juba saabuval suvel kasvama nende noorte hulk, kes saavad väärt töökogemuse koos teadmisega, et raha teenimiseks tuleb vaeva näha.»
Tema sõnul on senini alaealiste laialdasemat tööle võtmist takistanud Eestis kehtivad ranged nõuded, mis kohati on karmimad Euroopa Liidu omadest.
1. juulil jõustuv seadus teeb vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Nii näiteks tohivad 13-14-aastased ja vanemad koolikohustuslikud lapsed teha suviti päeval kuni seitse tundi päevas ja nädalas kuni 35 tundi tööd. Veel kehtiv õigus piirab neil töötamist nelja tunniga päevas ja 20 tunniga nädalas. 7-12-aastased saavad vaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 15-17-aastased noored, kes ei ole kohustatud koolis käima, võivad sarnaselt täiskasvanutega töötada kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Uus seadus ei tee samas mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas. Kõva kinnitusel ei tohi kannatada ka hariduse omandamine ja nii jääb õpilastele edasi kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.
Tööandjate jaoks vähendab seadus noorte tööle värbamisega seotud bürokraatiat. Neil tuleb edaspidi kanda alaealine kümme päeva enne tema tööle asumise kuupäeva töötajate registrisse ja lisada juurde muu info koos lapse vanema nõusolekuga.