/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/01/26/302318t1h97b4.jpg)
Postimees.ee palvel kiirelt koalitsioonilepingut kommenteerinud politoloogi Tõnis Saartsi sõnul jääb dokumendist esmapilgul silma, et emapension tuleb IRLi lubatust lahjemal kujul ning erilist haldusreformi ka ees oodata pole.
Saarts võimuleppest: lahja emapension ja sümboolne haldusreform
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saartsi sõnul ei näe lepe ette suuri revolutsioonilisi ümberkorraldusi kohaliku halduse vallas. «Seega haldusreformi oma radikaalses variandis, kus hakataks valdu sunniviisiliselt kokku liitma, nähtavasti ei tule.»
Tema sõnul on ka ema- ehk uue nimega vanemapensioniga seonduv koalitsioonilepingust raskesti välja loetav ja tõlgendatav.
Saarts märkis, et leppes pole üheselt ja lihtsale inimesele arusaadavalt öeldud, kas praeguste pensionäride valdav enamus hakkab lähiaastatel pensionilisa saama või mitte. Sellest sõltub aga tema sõnul, kas osa IRLi poolt hääletanud vanemaealisi valijaid peaks end petetuna tundma või mitte.
Rääkides Reformierakonna täna avalikustatud ministrikohtadest, ütles Saarts, et nendest tekitab avalikkuses nähtavasti enam küsimusi Rein Lang kultuuriministrina ja Keit Pentus keskkonnaministrina.
«Reeglina on Eestis kultuuriinimesed üsna skeptiliselt suhtunud ministritesse, keda nad ei pea n-ö oma tsunfti liikmeks. Eks tulevik näitab, milline saab olema Langi läbisaamine kultuurieliidiga,» rääkis Saarts.
«Keit Pentus keskkonnaministrina tuli mulle isiklikult küll suure üllatusena. Keskkonnateemad on valdkond, milles Pentus pole peaaegu üldse seni avalikkuses sõna võtnud. See muidugi ei tähenda, et ta ei võiks sellel kohal edukalt hakkama saada,» lisas ta.
Saarts tõdes, et 55-leheküljeline võimulepe on seekord küll mahukas, kuid Eestis on kogukaid võimulepinguid ennegi nähtud – näiteks 2003. aasta Res Publica võimuliidu väga mahukas ja detailne valitsemiskava.
«Kindlasti saab ka olema valdkondi, kus reaalpoliitika teeb oma korrektiive ja 100 protsenti kõike detailidesse minevaid ettepanekuid vaevalt ellu viiakse.»