:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/24/6373427t1h6517.png)
Kaitseministeerium tahab karmistada sanktsioone ajateenistusest kõrvalehoidjatele, kava järgi suurenevad sellise tegevuse eest ette nähtud trahvid ning tekib võimalus peatada kõrvalehoidja juhtimisõigus.
Ajateenistusest kõrvalehoidja võib edaspidi jääda ilma juhtimisõigusest (24)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on praegu ajateenistusest kõrvalehoidmine väga lihtne ning igaüks, kes ei taha kaitseväes aega teenida, võib seda suhteliselt lihtsalt teha.
Ministeerium töötab veel sellel aastal välja seadusemuudatuste eelnõu, mis annab võimaluse peatada ajateenistusest kõrvalehoidjate juhtimisõiguse, kalastusloa, jahiloa, relvaloa või väikelaevajuhi loa. Kava järgi saab neid lube vastavalt rikkumise raskusele kas piirata või peatada täielikult.
Ka on kavas suurendada ajateenistusest ja kaitseväeteenistuse kõlbulikkust hindavast arstlikust komisjonist kõrvalehoidjatele määratavate trahvide ja sunnirahade suurust.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet märkis, et praegu võib inimene ennast sisuliselt kaitseväeteenistusest suhteliselt odavalt vabaks osta, kuna kõrvalehoidjatele trahve küll määratakse, kuid need on suhteliselt väikesed ja trahvidele reeglina muid sanktsioone ei järgne.
Sellisel moel on ajateenistust vältida soovival noormehel tasuda trahve kuni ajateenistusse kutsumise ea läbisaamiseni. «Sisuliselt saab inimene ennast sel moel praegu ajateenistusest vabaks osta,» lausus Kuimet.
Praegu kehtiva seaduse järgi saab ajateenistusse ilmumata jätmise eest määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või aresti. 2016. aastal alustas kaitsevägi ajateenistusse ilmumata jätmise tõttu 169 väärteomenetlust ning keskmine karistus oli 362 eurot. Tänavu kahe ja poole kuuga on ajateenistusesse ilmumata jätjate suhtes algatatud 35 väärteomenetlust ning keskmine karistuse suurus on olnud 478 eurot.
Õppekogunemisele ilmumata jätmise eest saab praegu määrata rahatrahv kuni 1200 eurot või aresti. 2015. alustati õppekogunemisele ilmumata jätmise tõttu 622 väärteomenetlust ja keskmine karistus oli 100-140 eurot. 2016. aastal alustati samal põhjusel 314 väärteomenetlust, keskmine karistus oli samuti 100-140 eurot.
Arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest on ette nähtud sunniraha kuni 640 eurot. 2016. aastal jättis arstlikku komisjoni tulemata 807 kutsealust ja keskmine sunniraha suurus oli 115 eurot. 2017. aasta esimese kahe ja poole kuu jooksul oli selliseid juhtumeid 281 ning keskmiseks sunniraha suuruseks kujunes 139 eurot.
2016. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 187 kutsealust ning õppekogunemisele ei tulnud 28 protsenti kutse kättesaanutest. Arstlikku komisjoni jättis esimese kutse peale ilmumata üle 4000 kutsealuse. Kuimet märkis, et korduva kutse peale oli arstlikku komisjoni tulnute hulk siiski oluliselt suurem.
Kutseid hakatakse kätte toimetama elektrooniliselt
Kaitseministeerium tahab muuta praegust olukorda, kus kutsed arstlikku komisjoni, ajateenistusse või õppekogunemisele saadetakse laiali paberkirjadega. «Eesti on justkui innovaatiline e-riik, aga kutseid toimetatakse endiselt kätte paberil. On aeg tulla ka selles vallas tsaariajast 21. sajandisse,» ütles kaitseminister Tsahkna.
Praegu saadetakse näiteks õppekogunemistele kutseid 90 protsendil juhtudest paberkandjal. Elektroonilisi digiallkirjastatud kutseid saab praegu saata vaid neile, kes on selleks ise nõusolekut avaldanud. Kuimeti sõnul on selline olukord absurdne, et paberkandjal kutse saatmiseks ei ole saaja nõusolekut vaja, kuid elektroonilise kutse saamiseks on nõusoleku vajalik. «Võib eeldada, et need, kes on andnud nõusoleku elektroonilise kutse saamiseks, on seadusekuulekad kodanikud, kes tuleks õppekogunemistele niikuinii, tulgu kutse siis paberkandjal või elektrooniliselt,» lausus Kuimet.
Kaitseministeerium soovib muuta seadust nii, et kutseid arstlikku komisjoni, ajateenistusse ja õppekogunemistele saab edaspidi saata elektroonilisi kanaleid pidi, näiteks internetipanka või e-maksuametisse. Kui süsteem registreerib kutse saanu külastuse internetipangas, e-maksuametis või mõnes muus sarnases kanalis, loetakse sellega kutse kohaletoimetatuks.
Kuimet nentis et praegu ei ole paberkandjal saadetud kutse vältimine keeruline, kuna sissekirjutus pole Eestis kohustuslik ja riigi ei ole infot kutsealuste või reservväelaste tegeliku elukoha kohta.
Iga-aastaselt jääb kätte toimetamata sadu kutseid arstliku komisjoni ning õppekogunemisele kutsututest ei saa umbes 24 protsenti kutset kätte. 1400 kutsealuse puhul pole teada või on uuendamata kontaktandmed.