Nordeconi juht: buumi märgid on nähtavad

Valitsus otsustas sel nädalal, et tulevikus saab aastas kasutada 0,5 protsenti SKTst ehk umbes 115 miljonit eurot reserve selleks, et teha suuri investeeringuid: teede ehitamine, linnahalli renoveerimine, IT-teenuste arendamine.

«Lühinägelik oleks öelda, et see on ehitajate jaoks jube hea asi. Mulle isiklikult ei meeldi, et riik loobub populistlike lubaduste elluviimiseks väga selgetest põhimõtetest. Pelgan, et alguses on pool protsenti miinust, aga mõne aja pärast juba rohkem. See on hiiliv reeglite lõdvendamine,» rääkis Vink.

Tema sõnul on reservide arvelt teedesse raha pumpamine populistlik samm, mis on tehtud kiirustades ja teisi variante põhjalikult kaalumata. Ehitusettevõtja soovitab mõelda ka näiteks laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise peale, kuid selliseid arutelusid ei ole.

«Probleem ongi selles, et praeguse valitsuse kõik otsused on kantud lihtsatest kirvelöökidest, mõtlemata sellele, mida selline põhimõtteline muutus pikemas plaanis kaasa toob,» rääkis ehitusfirma juht.

Stabiilse kasvu eelised

Küsimusele, kas ulatuslikud riiklikud taristuprojektid võivad tekitada ehitussektoris mullistusi ja liigset palgasurvet, vastas Vink, et see oht on täiesti olemas. «Kui vaadata näiteks Tallinna, siis need buumi märgid on täitsa nähtavad. Kraanad on iga nurga peal ja hinnad üleval. Samas kui vaadata Tallinnast väljapoole, siis ehitus kiratseb,» rääkis ta.

Nordeconi juht meenutas, et alates 2014. aastast pole tee-ehitussektori riiklikke tellimusi eriti peale tulnud. Samas kui riik peaks reservid käiku laskma, tekib lühikesel perioodil tohutu tööde maht.

«Summad lähevad suureks ja asi võib käest minna. Võnked tööjõuturul ei tee midagi head ja vaja oleks stabiilset mõõdukat kasvu,» märkis ta.

Kui riiklikud investeeringud peaks otsa saama, siis pole tõenäoliselt väga pikal ajal jälle midagi. «Siis võime peagi olla vastu maad, tulevad koondamised ja palkasid tuleb vähendada,» ütles Vink.

Samasugusel seisukohal on ka Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul on Eesti majandus praegu kasvuteel, mistõttu ei ole tarvis lisastiimulit. Ehituses hakkavad palgad kasvama, aga see viib viimaks olukorrani, kus ettevõtete kasumlikkus kannatab, nad saavad vähem investeerida, on ta kindel.

Eesti ühe suurima tee-ehitusfirma Trev-2 Grupi vastne juht Sven Pertens tõi aga välja, et taristuinvesteeringud on positiivsed, kuna hoolimata valmisolekust pole sektor viimasel ajal tööd eriti saanud.

«Sektori normaalse käekäigu huvides on see kindlasti positiivne, et ükskõik mis ressursside arvelt raha juurde suunatakse. Praegu oleme selgelt alarahastatud,» rääkis ta.

Kuna ehitushinnad on praeguseks väga madalale langenud, võib see Trev-2 Grupi juhi sõnul ka riigi jaoks kasulik olla, kuna riik saab töö odavalt kätte. Selliste projektidena nimetas ta näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamist.

Võnked sektoris

Erinevalt Nordeconi juhist ei näe Pertens, et sektor võiks üle kuumeneda. Samas tõi Pertens ohuna välja, et ehitussektorit ootavad ees suured kõikumised. «Sellised mahtude järsud tõusud ja siis langused pole kunagi head. Peaks leidma optimaalse taseme ja sealt tasapisi edasi kasvama,» lausus ta.

Mida arvab ehitusfirma juht aga makropildi tasandilt, kas riigieelarve miinusesse lubamine on õigustatud?

«Kindlasti on mingisugused asjad ja regulatsioonid, mida tuleb laias laastus järgida, kuid need ei peaks olema absoluutsed. Nii nagu ettevõttedki teevad praktilisi otsuseid ja võtavad teadlikult laenu, mõeldes pikalt ette, võivad teha seda ka riigid,» ütles ta.

Valitsuse tegevusprogramm näeb ette mitme olulise investeeringu tegemist: Tallinna linnahalli väljaehitamine, lairiba jaotusvõrgu rajamine ja ülisuurte taristuinvesteeringute toetamine. Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et rahastamiskava järgi plaanitakse aastatel 2018–2020 investeerida taristusse kokku 135 miljonit eurot.

Kommentaar

Eelarve defitsiiti laskmine toob uusi võimalusi

Heido Vitsur

presidendi majandusnõunik

Kõige üldisemalt annab väike eelarvedefitsiit Eestile võimaluse, kuidas maailmamajanduse turbulentsi arukalt siluda. Lisaks võimaldab see vastutustundlikult tegutsedes pikemaajaliste ja tõeliselt oluliste investeeringute tegemist.

Nii näiteks oli Eestis möödunud finants- ja majanduskriisi ajal majanduslangus üks Euroopa suuremaid. Kui me oleksime toona eelarvet mõnevõrra vähem kärpinud, siis oleks langus ja tööpuudus ning tööjõu Eestist lahkumine mõnevõrra väiksemaks jäänud.

Eelarvereeglite lõdvendamine lubab ära jätta üsna palju edasi-tagasi otsustamist, mis võimaldab vältida määramatusest ja ümberotsustamisest tingitud ebaproduktiivseid kulutusi.

Samas tuleb eelarvemiinus pikemas perspektiivis kasuks ainult siis, kui keskpikas perspektiivis suudetakse eelarvet siiski tasakaalus hoida, vastasel juhul hakkab võlakoorem kasvama ja muutub ükskord ühtlasema arengu tagajast arengupiduriks.

Seda võib võrrelda erasektori krediidiga, kus õigel ajal ja õigel eesmärgil võetud laenuga tehakse ära sellised vajalikud asjad, mis ei ole koormaks, vaid arengu eelduseks. Kui aga laen kulutatakse ebaratsionaalselt, on tulemuseks tõenäoliselt pankrot.