:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6308373t1hefd8.jpg)
Järgmisel kolmel aastal kahekordistub Eestis kiirreageerijate arv ja suureneb ka piirkonnapolitseinike hulk. Postimees tegi graafikul ülevaate, kuhu uued vormikandjad tööle asuvad ja kui palju PPAs töötajaid kokku on ning kuidas see arv ajas muutunud on.
PPA peadirektor Elmar Vaher nentis, et kuigi ühest küljest on see PPA jaoks üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta, ei kujuta ta ette, keda tal praeguse palgataseme juures kiirreageerijaks värvata õnnestub. Ilmselt saavad need valdavalt olema praegused patrullpolitseinikud, kes ka kiirreageerijatena jätkavad tugevdatud patrullides tänaval.
Kiirreageerijate värbamisega alustatakse tänavu septembris-oktoobris. Kiirreageerijate brutopalk saab olema 1100 eurot, millele Põhja prefektuuris lisandub 200 ning Ida-Virumaal 300 eurot regioonitasu. Patrullpolitseinike miinimumpalk algab praegu 975 eurost.
Kiirreageerijate ülesanded saab laias laastus kolmeks jagada: nn märulipolitsei funktsioon (kriiside lahendamine), kriminaalpolitsei operatsioonide toetamine ja tugevdatud patrullides raskemate juhtumite lahendamiseks.
Seega kiirreageerijad aitavad kriminaalpolitseil teostada kriminaalmenetlustes läbiotsimisi, pidada kinni kurjategijaid, osalevad tugevdatud patrullides avaliku korra tagamisel, näiteks nädalavahetustel öösiti Tallinna südalinnas. Üksus peab olema valmis massiliste korratuste lahendamiseks. Kiirreageerijate ülesanne on teha eriväljaõpet vajavaid töid, näiteks julgestada organiseeritud kuritegevuse kohtuistungeid, viia läbi erioperatsioone.
Kiirreageerimisüksused luuakse esimest korda Ida ja Lääne prefektuuri. PPA hinnangul tagatakse täiendavate kiirreageerijate ja uute üksustega esimest korda 24-tunnine valmisolek reageerida kiirreageerijatega sündmusele ükskõik millises Eestimaa kohas.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
