Üllatus riigikogus: roolijoodikute šokivangistamise ettepanekud ei leidnud toetust (8)

Parlament hääletas karistusseadustikku muutvast eelnõust napi häälteenamusega välja kaks muudatusettepanekut, mis puudutasid šokivangistuse sisseviimist ja kohtunikult diskretsiooniõiguse äravõtmist. Neist üht muudatust toetas 33 ja teist 36, vastu oli aga vastavalt 40 ja 38 riigikogu liiget, kusjuures 12 koalitsioonisaadikut jättis mõlemal juhul hääletamata.

Õiguskomisjoni liikme, opositsioonilise Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul toimus samade muudatuste üle ka õiguskomisjonis kõige tõsisem debatt. «Põhiline küsimus tegelikult oli see, et seadus täna võimaldab prokuröril minna taotlema kohtult inimesele reaalse vangistuse määramist ja samamoodi on võimalus, et näiteks peaprokurör annab juhise, aga siin valitsus justiitsministri isikus ütles, et nad jäävad oma arvamuse juurde ja soovivad, et kohtunikul ei oleks kaalutlusruumi nii palju, vaid ta peab igal juhul määrama inimesele vangistuse,» selgitas ta eelnõu teisel lugemisel, mille parlament täna plaanipäraselt katkestas. Eelnõule saab uuesti muudatusettepanekuid esitada teisipäeva pärastlõunani.

Pevkur avaldas eelnõu teise lugemise katkestamise järel sotsiaalmeedias heameelt, et valitsus sai riigikogus vastu näppe ning justiitsminister Urmas Reinsalu soov piirata kohtunike otsustusvabadust ja saata joobes juhid otse vangi kukkus läbi. «Ma loodan, et Reinsalu sai aru ja ei tulda uuesti raiuma jõuga kohtute otsustusvabaduse piiramist,» ütles ta.

Ta kordas erakonna teatel, et šokivangistus ei sobi sellisel kujul Eesti õigusruumi, kus on kriminaalses joobes juhtimise eest vangistuse määramise võimalus praegugi olemas. «Õiguseksperdid ütlevad, et seda muudatust pole vaja ei juriidiliselt ega sisuliselt,» sõnas Pevkur.

«Kui justiitsministril on uitmõte, et ainult karmide karistustega on võimalik inimeste käitumist muuta, siis parlamendi suurel saalil oli täna piisavalt oidu ütlemaks, et emotsiooni ajel, mitte sisule tuginedes tehtavad otsused ei ole need, mida õigusloome eest seisev minister peaks siia saali tooma,» lisas opositsioonierakonna esimees.

Parlamendi otsuseid kiitis ka Vabaerakonda kuuluv õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp, kelle hinnangul ei tee justiitsminister eelnõus vahet liiklushuligaanidel ja alkosõltlastel. «Kohut sunnitakse eirama inimeste algprobleeme. Advokatuur ja prokuratuur näeksid ette eelkõige alternatiivlahendusi, mis aitaksid inimesel tavaellu naasta. Eestis tegeletakse küll narkosõltlaste reaalellu tagasi aitamisega, kuid alkosõltlased valitsust ei huvita,» ütles ta.

Samuti soovitakse tema sõnul piirata kohtuvõimu autonoomsust. «Siiani on viimased valitsused lähtunud praktikast, et vangistust kui sellist tuleb rakendada viimasel võimalusel. Nüüd, ilma ühiskondliku aruteluta, soovitakse muuta kohtupraktika poliitilise otsusega automaatseks karistamiseks,» ütles ta.

Kübarsepp avaldas arvamust, et õiguskomisjonis jätkuvatel aruteludel jätkub ka komisjoni survestamine, et pigistada riigikogult välja õiguslikku praaki.

Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles Postimehele, et muudatusettepanekute hääletusel ei tulnud koalitsiooni hääled kokku, sest saadikud läksid ilmselt ilusat ilma nautima. «Kuna õiguskomisjon tegi nagunii ettepaneku teine lugemine katkestada, et riigikohus ja riigiprokuratuur saaksid veel kord ettepanekuid teha 11. aprillini, siis ma tänast üle ei dramatiseeriks,» ütles ta.

Tema sõnul on tegu igavese vaidlusega, kas muudatused on vajalikud või mitte. «Omal ajal tõstsime ka narkokuritegude karistust, aga see pole ka piisavalt tõhus olnud. Samas see on signaal ühiskonnale ja ma ei näe, et see kuidagi midagi halvemaks teeb,» lausus Karilaid.

Tema sõnul jätkab õiguskomisjon muudatuste arutamist ja ka kõigil kriitikutel on võimalik välja tulla paremate lahendustega. «Ma arvan, et eelnõu võetakse aprilli lõpus või mai alguses vastu ja rakendub 1. novembril,» ütles Karilaid.