Eesti põdravasikaid tahetakse saata Kesk-Euroopa populatsiooni päästma (2)

Eestist on ikka aeg-ajalt saadetud isendeid mujale, et aidata seal olukorda natukenegi parandada. Näiteks mullu viidi Eestist Prantsusmaale kuus euroopa naaritsat. Seda tehti paljundusprogrammi raames, et hiljem hakata isendite lahtilaskmisega tegelema.

Kaks aastat varem viidi sama programmi raames neli euroopa naaritsat Saksamaale. Möödunud aastal viidi ka üks must raisakotkas Eestist Austriasse.

Seda, et saata lõuna poole populatsiooni taastamisele appi ka Eesti põdravasikad, hakati ajama juba mõni aasta tagasi. Aastas leitakse loodusest ikka paar-kolm orvuks jäänud põdravasikat, kelle puhul on oht, et nad ei saa ise looduses hakkama ja võivad seetõttu hukka saada.

Alaveski loomapargi peremehe Rein Kõivu sõnul on tal kogemusi metsast leitud põdravasikate üleskasvatamisel. «Meil on olemas sellise aedikud, kus me saaksime nad üles kasvatada. Seetõttu abipalvega meie poole ka pöörduti,» ütles ta.

Keskkonnamet peab plaani küsitavaks

Kõivu sõnul on välismaiste põtrade järele suur nõudlus nii Lätis, Leedus, Tšehhis kui ka Slovakkias. Just Slovakkiast ollaksegi juba tükk aega ühenduses Stanislaviga, kes põtru väga ootab. «Populatsiooni parandamiseks oleks värsket verd vaja. Meie põder on tunduvalt suurem ja paremate geneteetiliste omadusega kui on lõuna pool,» sõnas Kõiv.

Ka ei ole tema sõnul muret, et mujalt toodud põdrad kohe vabasse loodusesse lastakse. «Seal toimub piiratud territooriumil põtrade paljundamine ja alles järeltulev põlvkond läheb loodusesse,» kinnitas ta.

Keskkonnaamet ei ole aga päris kindel, et suuremeelne plaan nii lihtne on. «Eestis elavate põtrade ümberasustamine Kesk-Euroopasse (Slovakkiasse ja Tšehhi) on samas vägagi küsitav tegevus,» teatas keskkonnaameti jahinduse vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko Kõivule saadetud kirjas.

«Ümberasustatavaid põtru ähvardab väga suure tõenäosusega kuumastress, kuna Eestis on kliimaoluliselt jahedam võrreldes Kesk-Euroopaga. Lisaks on Eestis ja Tsehhis elavad põdrad pärit erinevatest alampopulatsioonidest,» seisis kirjas.

Põtru toonud Rootsistki

Kõiv vaidleb sellele vastu. «See sama slovakk on toonud põtru Rootsist. Need põdrad elavad temal hästi. Mõni aeg tagasi sai ta kaks põtra Läti loomapargist. Nende põtradega pole ka mingit probleemi. Seetõttu leiame, et meie põdrad oleks ka igati sobilikud,» rääkis ta enesekindlalt.

Ka on keskkonnaamet loodusest leitud põdravasikate kinnipüüdmise osas kahtleval seisukohal. «Nende saatus on mõistlik jätta loodusliku valiku otsustada. Orvuks jäänud vasikad kas jäävad ellu ja suudavad edaspidi iseseisvalt hakkama saada või rikastavad suurkiskjate toidubaasi,» kirjutas Rakko.

Kõiv ei ole ka sellega nõus. «Miks nad peaksid looduses niisama hukka saama, kui see oleks vajalik teise riigi põdrapopulatsiooni taastamisel?» küsis ta. Loomapargi juhi kinnitusel tahaksid nad keskkonnaameti kahtlustest hoolimata põtrade ümberasustamise projektis osaleda.

Keskkonnaamet paneb Kõivule saadetud kirjas ette, et kui projekti teostamise vajalikkus on Slovakkias ja Tšehhis tõsisemalt arutelu all, peaksid esmalt asja arutama Slovakkia, Tšehhi ja Eesti ametkonnad või organisatsioonid ise.