Üks töötu võimalusi on hakata uuesti õppima

Galina, Jelena, Tatjana ja Julia heidavad enne kodust väljumist viimase pilgu peeglisse – soeng korras, meik ei ole laiali läinud, seelik kenasti triigitud – ja kiirustavad Jõhvi ühe hruštšovka esimesele korrusele pika nimega asutusse – Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskusse. Sinna niisama lohva-lohva ei minda, sest seal käib õppetöö, puhastusteenindajate koolitus.

Jelena, Galina, Tatjana ja Julia on neli naist 15st, kel õnnestus kõva konkursiga – 64 naist 15 kohale! – töötute töökoolitusele pääseda. See on koolitus, mis võib anda uue ameti ja sissetuleku. Eelmise grupi tosinast töötust naisest seitse pääsesid tänu sellele koolitusele tööle. Üle Eesti korraldab Puhastusekspert OÜ sel poolaastal 18 niisugust koolitust. Maakeeli õpetab firma välja umbes veerand tuhat koristajat.

Naised meenutavad, et kui esimesel päeval kohale tulid, lõunane toidupakike kotis, mõtlesid nad ühteaegu nii üleoleku kui huviga, et mida neile küll õpetama hakatakse. Kes siis ometi koristada ei oska?! Pealegi oli osal naistest varasemast ajast lausa kõrgema kooli diplom ette näidata – mis sest et mõnel teisel ja tänapäeval ebavajalikul erialal.

«Ma mõtlesin ka nii, kui koos sõbrannaga pärast talupidamist puhastusteenindaja kursustele läksin,» alustab õpetaja Kai Puusepp juttu, mida on mitme aasta jooksul rääkinud kümnetele õppuritele.

«Tahtsin näha neid inimesi, kes kolmeks kuuks koristamist õppima on tulnud. Nädalaga hakkas meeldima, kui sain aru, et koristamine on täisteadus, kus kõik on teaduslikult tõestatud. Siin on vaja teada keemiat ja matemaatikat ja alustada tuleb sellest, mis on must ja mis puhas ning kuidas mustus pinnale tekib,» selgitas õpetaja.

Koristamine pole lihtne

Aastaid tagasi õppis Puusepp Kuremaa tehnikumis loomaarstiks, aga hoopis lihtne koristajakoolitus on ta nüüd viinud juba niikaugele, et kavatseb varsti magistrikraadi kaitsta – puhastusteenuste alal.

Jelenal, Galinal ja teistel Ida-Viru naistel esialgu niisugust karjäärivõimalust pole, sest selleks peaks eesti keele selgeks saama. Varasem kõrgharidus, mille pinnalt uuel erialal magistriõppesse minna, on Jõhvi õppegrupis siiski mitmel.

«Alustuseks tuleb muidugi eneseusku putitada – kui inimesel on kaks kõrgharidust ja ta maandub koristajakursustel, siis nõuab see kõvasti motiveerimist,» möönab koolitaja. Pärast seda, kui õpetaja on tunnis tõstnud lauale udupeened pudelid, lapid ja igasugu muud vahendid, viskavad õpilased alustuseks oma kodus kõik senised lapid ja ämbrid minema ning vahetavad need «tarkade» koristusvidinate vastu.

Kursuse lõpuks kasvab naiste enesehinnang nii kõrgeks, et miinimumpalgaga peent professionaalset koristajatööd teha ei soovita. Ida-Virumaal, kus koristajat tavaliselt musta töö tegijaks peetakse, ei pruugi profid puhastusteenindajad väärilist töökohta leidagi. Siis tuleb võhikust tööandjale selgitada, et ka koristamine on oskusi ja häid vahendeid nõudev töö.

Aga sinnani tuleb sellel grupil alles jõuda. Esialgu kribivad nad tihedalt täis kirjutatud konspektidesse üha uusi fakte.

«Graniit, mida Eestis põrandakattematerjalina kasutatakse, on vahel kehvema kvaliteediga,» räägib õpetaja ja näitab tükikest. «Apelsinimahl, sojakaste ja ketšup jätavad rasvase jälje ja rikuvad põranda ära. Koristaja peab olema nii tark, et teab, millise kemikaali ja milliste töövahenditega niisuguse põranda puhtaks saab.»

«Oh!» lipsab ühel naisel üle huulte, kui räägitakse kristalliseerumisest. «Raske?» küsib õpetaja. «Jah! Palju infot,» vastab teine õpilane. Edasi räägib koolitaja vuukide puhastamisest, laminaadi ja mosaiikbetooni hooldamisest.

See oli teooria, nüüd tuleb praktika, nagu ütles Toots Kiirele. Koristajaõpilased võtavad lapid kätte ja asuvad õigeid töövõtteid kasutades õpetaja hindava pilgu all sealsamas nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuses tualette puhastama. «Kultuur algab peldikus,» tsiteerib õpetaja klassikut.

Õpilaste silm särab

Kõik selles ja ülejäänud 339 tunnis kuuldu tuleb lõpuks ka pähe õppida ning sooritada 50 küsimusega test. Lisandub praktika Eesti suurima puhastusteenuste pakkuja ASi ISS juures või ka näiteks mõnel Tallinki laeval. Kõik see võtab kokku kolm kuud ja seejärel võib panna taskusse 1. taseme puhastusteenindaja paberi.     

«Ühel päeval lükkan enda ees uhket käru ilusates ja suurtes ruumides, endal seljas ilus vormirõivas, mitte mingi väljaveninud kittel,» unistab Julia.

«See on fantastiline grupp – neil on juba oma ametiuhkus,»  kiidab õpetaja Kai Puusepp. «Silm särab kinnitamaks, et nad tahavadki ja oskavad seda tööd ühel päeval teha.»
-------------------------------------------------------