Soomlaste hüljatud majad teevad Martna valla murelikuks (1)

«Me müüsime need tühjad majad maha 2000. aastal. Leidus üks eraisik, kes tahtis neid osta, ja, jumala pärast, võtku,» meenutas Aavik. Ostjal oli plaanis panna sinna elama eakad soomlased.  «Haapsalu on ju siinsamas (umbes 25 km – toim) ja seal on soomlasi küll, aga siin see ei õnnestunud,» tõdes vallavanem nüüd hüljatud maju näidates.

Soomlastel oli Martnaga üldse palju huvitavaid ideid olnud. Nende kortermajade ja lasteaia vahel asuvale maalapile taheti püsti panna krematoorium. «Aga selle vastu ma sõdisin küll ja seda ei tulnud,» rääkis Aavik.

Kolhoosikorra lõpul ehitatud kortermajad vahetasid kolm korda omanikku, kuni viimane soomlasest omanik Kausimyynti OÜ pankrotti läks. «Praegu on tänu registritele olukord selline, et sa ei saa minna pankrotti, nii et su vara jääb n-ö õhku rippuma,» rääkis Aavik. Nii saigi vald pankrotihaldurilt pakkumise majad endale võtta. Kuna vald sellest pakkumisest loobus, siis anti need üle riigile.

«Ma arvan, et toimunu ehmatab neid (riiki – toim) täitsa tõsiselt ära ja varsti tehakse see seadus ringi, sest kohalikud omavalitsused on selline mugav seltskond, kellele saab igasuguseid asju selga riputada,» tõdes Aavik. Ta on veendunud, et esimesel võimalusel annab riik need majad jälle vallale.

Aaviku sõnul on nad niigi üle Eesti kuulus vald, sest neile kuulub kõige enam kortereid – 80 –, millest mitmed on tühjad. Ühes 16 korteriga majas kolis vald inimesed ühte majapoolde kokku elama, soojustas vaheseina ja lülitas pooles majas kütte välja. «Nii hoidsime aastas 8000 eurot kokku, aga siis (2013. aastal, kui kolimine toimus – toim) oli nii hirmus lärm, et mina oleksin ametist ilma jäänud,» tõdes Aavik.

Teiste vallale kuuluvate tühjade korteritega pole aga võimalik sama moodi talitada, sest üksikud korterid asuvad eri külades. «Siin on meil nõukogudeaegsed nähtamatud müürid ees. Kui kunagi on elatud ühe majandi territooriumil, siis tahetakse seal ka edasi elada ja ühest külast teise kolimist mina praktiliselt näinud ei ole,» rääkis Aavik. Vallavanema sõnul on ka nemad teadlikud võimalusest korterid riigile anda, kuid volikogu selle ideega kaasa ei tulnud.

Kui aga riik peakski Soome arendajalt saadud majad taas vallale andma, siis on Aaviku sõnul ainult üks lahendus. «Kui ma täna peaksin otsustama ja kõik muud agad vahelt ära viskama, siis ainus asi on need ära lammutada,» ütles ta nukralt.

Vallavanema sõnul ei näe ta võimalust, et Martnasse koliks tulevikus massiliselt inimesi, kellel on vaja uusi kortereid. Kinnisvara otsivad 30–40-aastased, kes tahavad maju. «Meil oli aeg, kus linnast toodi pensionärid siia ja nende linnakodud üüriti välja, aga tõsist korterite ostu-müüki ei ole,» sõnas Aavik.

Martna asub tõmbekeskustest kaugel, majad vajaksid tõsist remonti. «Remont eeldab pangalaenu võtmist, siinsete sissetulekutega ei riski keegi seda teha ja nii ongi nokk kinni, saba lahti olukord,» selgitas Aavik.

Külades asuvate ja järjest tühjenevate korrusmajade puhul näeb Aavik vaid ühte lahendust. «Meil on maju, kus kunagised katlamajad on lõpetanud töö ja inimesed on ise endale korstnaid ja ahje teinud. Selliste majade elanikud tuleks ümber tõsta keskküttega majadesse,» rääkis Aavik. Ta tunnistas, et lihtne see olema ei saa, sest elu keskküttega korteris on kallim ja inimestele jääks elamiseks senisest veelgi vähem raha.

Tühjaks jäänud majad tuleks aga lammutada, sest üldjuhul ei ole nende eest hoolitsetud. «Maju ei ole mõtet tühjana hoida,» on Aavik veendunud. Muide, otse vallamaja kõrval seisab üks eraomandis tühjaks jäänud kortermaja. «Me tahtsime seda endale saada, et see toetuse abil maha lammutada, aga omanik ei olnud nõus andma,» tõdes Aavik nukralt. Nii saab vald ühele poole teed teha korraliku haljastusega külaväljaku, mis vaatab tõtt tondilossi mustendavate akendega.

Nüüd riigile kuuluvad hüljatud majad on aga kena krohvikorra all ja nende katus on korras. Nõukogude aja lõpus valminud majad olid toona hinnatud elupaik. «Neid maju ei ole isegi püütud tühjaks tõsta, nad on ise tühjaks jooksnud,» tõdes vallavanem maja ees seistes.

Ehitamise ajal maja ette püsti pandud pesurestil on nöörid küljes ja päiksest pleekimata pulgad reedavad, et vähemalt seda kasutatakse. Aaviku sõnul on majade seisukord üsna hea, neil on oma katlamaja ja need saaks edukalt korda teha. «Aga kas enne on mõtet teha söökla ja oodata sööjaid või peaks enne söökla tegemist ka sööjaid olema?» jäi Aavik majade renoveerimise suhtes skeptiliseks.