Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Riik tahab saata avarii teinud sõidukid lisakontrolli (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Kaspar Pokk/Kuma

Kuna sageli hoitakse avarii põhjustanud auto remontimisel raha kokku, on riik otsustanud saata sellised sõidukid pärast taastamist täiendavale kontrollile. Kindlustajad ei pea seda vajalikuks.

«Avariide korral kannatanud auto remonditakse üldiselt liikluskindluste abil korralikult ära, kuid probleeme on avarii põhjustanud sõidukitega,» rääkis maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Õnnetuse põhjustanud sõiduk remonditakse ebakvaliteetselt, raha kokku hoides. Paljudel juhtudel pannakse see hiljem ka müüki.

Uus ostja saab välimuselt ilusa auto, kuid milles puuduvad turvapadjad ja pole ka teada, kas sõiduki konstruktsioon on õigesti taastatud.

«Inimesed eeldavad, et auto pakub neile turvalisust ja kaitset, mis nendel juhtudel aga puuduvad,» rääkis  Vahtra.

Ta rõhutas, et seega on tegemist liiklusohutuse ja inimelude säästmise küsimusega. Kuigi praegu kooskõlastamisel oleva transpordiarengu kava seletuskirja järgi soovib riik avariis osalenud sõidukid allutada taastamisjärgsele kontrollile, on ametniku sõnul seaduse muudatustest veel vara rääkida, kuna esialgne plaan ei leidnud osapoolte tuge.

Remont kindlates töökodades

«Kuid üldine plaan on suunata raskema avarii teinud sõidukid läbi tunnustatud remonditöökodade, kes kinnitavad sõidukite korrektset taastamist. Antud kinnituse alusel lastakse sõidukid liiklusesse,» selgitas ta riigi kava. Süsteemi toimima hakkamiseks peab maanteeamet oma infosüsteeme arendama ja see on selle juures kõige suurem kulu.

Mõttetu ettepanek

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhi Mart Jesse sõnul on sõiduki taastamisjärgsest kontrollist olnud juttu juba väga pikka aega. «Lauskontrolli kehtestamine on ebareaalne, samuti ebamõistlik,» on Jesse veendunud.

Ta selgitas, et tavaolukorras osalevad avariis kaks sõidukit, millest ühe remondi katab õnnetuse põhjustaja liikluskindlustus. Need sõidukid remonditakse üldjuhul kas esindustes või korralikes remondikodades ning puudub ka otsene vajadus järelkontrolliks.

«Kui mõni töökoda teeb ebakvaliteetset tööd, reageerivad kindlustusandjad sellele,» rääkis Jesse.

 Õnnetuse põhjustanud sõiduki remondikulud katab vabatahtliku kindlustuse olemasolul samuti kindlustusandja ja ka nende remondi järelkontrolliks otsene vajadus puudub. «Paraku puudub praktikas järelkontrolli tegemise võimalus sõidukite suhtes, mille remonti kindlustusandjad ei kata, need imporditakse Eestisse avariilistena ja remonditakse siin või on remonditud välismaal,» sõnas liikluskindlustuse fondi juht. Kuivõrd süsteem ei hakkaks katma kõiki sõidukeid, pole sellise lauskontrolli käivitamine Jesse sõnul otstarbekas ja majanduslikult mõistlik.

Kontrolli vajadust asendab tema sõnul praktikas liikluskindlustuse fondi kodulehe päring, kust saab teada, kas sõiduk on osalenud Eestis liikluskindlustuse juhtumites või mitte. Samuti annab päring infot vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu järel hävinuks tunnistatud sõidukite kohta. «Praktikas tähendab see seda, et väga raske avarii teinud sõidukeid ei õnnestu Eestis müüa, neid ei remondita üldse või need müüakse avariilistena eksporti,» on Jesse veendunud.

Ta lisas, et märge avariis osalemise kohta annab sõiduki omandajale piisavalt informatsiooni selleks, et uurida põhjalikult sõiduki tehnilist seisukorda ja remondi kvaliteeti. «Lisaks peab silmas pidama, et suur osa kasutatud sõidukeid imporditakse Eestisse, oleme ühisturu liige ja sellistel regulatsioonidel on mõtet üksnes siis, kui need kehtiksid samaväärselt kõigi liikmesriikide suhtes,» ütles Jesse. Seega ei ole fondi hinnangul soovitud kontrollisüsteemi käivitamine otstarbekas.

Tagasi üles