/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/15/6449877t1h25ea.jpg)
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu pöördub Eesti Ekspressi vastu pressinõukokku, sest leht on kirjutanud tema kohta rea ründavaid lugusid, küsides tema kommentaari ühel juhul väga lühidalt ja kahe loo puhul üldse mitte, teatas Raepress.
Sarapuu pöördub Eesti Ekspressi vastu pressinõukokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen olnud korduvalt tehtud antikangelaseks pikkades prügiteemalistes lugudes ilma, et keegi sooviks teada saada, mida mul nende arvukate süüdistuste kohta öelda on,» sõnas Sarapuu. «Ajakirjandus peabki nõudma linnavõimudelt head valitsemist, kuid nüüd sooviks ma teada saada, kas taoline mäng ühte väravasse on ka pressinõukogu silmis hea ajakirjandus,» ütles Sarapuu.
Loo «Arvo Sarapuu suurmeisterlikud kombinatsioonid» (22.03.2017, EE) puhul ei küsinud ajakirjanik Mikk Salu ega keegi teine Eesti Ekspressi toimetusest kordagi Sarapuu kommentaari. Ka Mikk Salu veebiloo «Uued detailid: veel seoseid Arvo Sarapuu ja prügifirma BWM vahel» (16.03, EE) puhul ei antud abilinnapeale võimalust esitatud väiteid kommenteerida.
Loo «Abilinnapea Arvo Sarapuu on variisikute kaudu sisenenud Tallinna prügiärisse» (15.03, EE) puhul oli vestlus ajakirjanikuga äärmiselt lühike, ajakirjanik küsis kaheleheküljelise loo puhul jah-ei vormis seda, kas on prügifirmaga BWM seotud või ei ole, mida ei saa Sarapuu hinnangul lugeda sisuliseks kommentaari küsimiseks või peamise loos mainitud osapoole ärakuulamiseks. Samas sisaldas lugu arvukalt erinevaid süüdistusi, mis kõik väärinuks kommentaari, kirjutas Raepress.
Ajakirjanduseetika koodeksi 4.2. kohaselt peab konflikti sisaldava materjali puhul ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled ning koodeksi 5.1 täpsustab, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates. Kuna ajakirjanik ei soovinud oma väidete kohta kommentaari, siis esineb loos mitmeid faktivigu, mille osas pöördub Sarapuu samuti pressinõukokku.
Ajakirjanduseetika koodeks 4.1 sätestab, et uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil, kuid Sarapuu hinnangul on lugudes selle põhimõtte vastu korduvalt eksitud.
Nii näiteks väidetakse 15. märtsi artiklis, et eelmisel kümnendil kuulus Tiina Ross paljude Arvo Sarapuu ettevõtete juhatusse ning on nimetanud selle näidetena ATKO Liinid, ATKO Trans, osaühing Oilfield, AS Kingstor. Sarapuu kinnitab, et Tiina Ross ei ole nimetatud ettevõtete juhatustesse kunagi kuulunud, mistõttu on see väide vale. Artiklis väidetakse ka, et osaühing Oilfield on Arvo Sarapuu firma. See ei vasta samuti tegelikkusele.
«Minu soovitus on – räägi inimesega. Kui sa ei räägi, siis eksid ka faktides,» leidis Sarapuu.