Ladõnskaja arupärimine Ossinovskile tekitas riigikogus elevust (3)

Tegu on Eesti parlamentaarses praktikas väga harva esineva sammuga, sest tavaliselt kasutavad arupärimisõigust kui täitevvõimu üle tehtava poliitilise kontrolli vahendit opositsioonisaadikud. Nagu selgitab riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, taotlevad enamasti opositsiooni kuuluvad parlamendiliikmed arupärimise esitamisega valitsuselt või selle liikmetelt selgitust teostatava poliitika või seaduste täitmise kohta ning soovivad nimetatud teemade avalikku arutelu parlamendi täiskogu istungil.

Koalitsioonisisese arupärimise esitamine tekitas poliitikutes elevust, nii et riigikogu istungit juhatanud Enn Eesmaa pidi kolleege korrale kutsuma. Eesmaa soovitas riigikogu liikmetel avaldada oma rõõmu kevadest ja koosolemisest hiljem vabas mikrofonis.

Opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Arto Aas kirjutas Twitteris, et valitsuses on kärsalõhna. «Ladõnskaja esitab riigikogus Ossinovskile arupärimise. Siin enam selfi ei päästa,» märkis ta, viidates eelmisele neljapäevale, mil justiitsminister Urmas Reinsalu postitas valitsuse istungilt sotsiaalmeediasse pildi siseminister Andres Anveltiga ning lisas: «Eilne Delfi kirjutas, et tülitseme siseministriga. Võta näpust, oleme valitsuses pinginaabrid ja mahume ära ka ühisele selfile.»

Samuti opositsioonilisse Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Jaak Madison‏ leidis aga, et tegu on populismi kõrgema pilotaažiga riigikogus. «IRL esitab arupärimise valitsuse ministrile, kus ise istub,» kirjutas ta Twitteris ja lõpetas postituse teemaviitega «naljatilgad».

Ladõnskaja selgitas riigikogu istungil, et arupärimine on seotud tervishoiu rahastamise skeemiga. «Paar kuud tagasi pöördusid arstid valitsuse poole. Nende sõnum oli selge: arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud ja probleem ei ole ainult rahas, probleem on terves süsteemis,» lausus ta.

Seda, et Eesti praegune tervishoiu rahastamise skeem ei ole jätkusuutlik, on tema sõnul öelnud eksperdid nii Eestis kui ka väljaspool. «Samas, rahastamise otsuseid on edasi lükatud. Probleem tuleb teravalt esile ka vähihaigete finantseerimisega,» ütles ta.

Ladõnskaja sõnul on Eestis viimase kolme aasta jooksul olnud vähemalt 100 juhtumit, kus vähihaigele on tema ravi finantseerimine ära öeldud. «Päriselus näeb see välja umbes nii: patsient saab teada, et tal on diagnoositud vähk ja metastaasid, kuna aga vähk on viimases staadiumis, siis operatsiooni ei tule. Mõnedel juhtudel öeldakse inimesele, et tegelikult on olemas ravim, mis võib haiguse kulgu mõjutada, vähendada valu, pikendada kvaliteetset elu, võib su isegi terveks ravida, kuid see pole kättesaadav, sest haigekassa seda ei rahasta. Ravimi hind on umbes 5000–6000 eurot kuus. Selle teadmisega väljub kodanik kabinetist,» rääkis ta.

Tema sõnul on raske kirjeldada emotsioone, mis patsiendil tekivad. «Nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt on see väga raske, aga veel suurem on pettumus, mis viimasel hetkel riigi suhtes tekib. Seoses sellega on mul terve hulk küsimusi Jevgeni Ossinovskile,» ütles ta ja lisas, et soovib muu hulgas teada, kas minister näeb tervishoiu rahastamise skeemis probleemi, millal plaanib ta hakata sellega aktiivselt tegelema ja miks on tema arvates välja kujunenud olukord, kus arstid kirjutavad välja ravimeid ja arvavad, et see mõjub, samas haigekassa neid ei rahasta.

Samuti soovib Ladõnskaja arupärimises teada, kas kirjeldatud olukord on Ossinovski meelest põhjendatud. «Haigekassa ametlik positsioon on teada, sellele positsioonile vaidlevad vastu arstid, kes iga päev vähihaigetega tegelevad – nad näevad, et probleem on muus kui ainult rahastamises,» ütles ta.