Vene trellide taha ihkav sarimõrvar Ustimenko jäi kohtuvaidluses ministrile alla (4)

Ministri otsusega keelduti esitamast taotlust Ustimenko Venemaa vanglasse üleviimiseks, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Halduskohus leidis, et ministri otsus on koosõlas nii kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni kui siseriiklike seaduste sätetega, mistõttu puudub alus otsuse õiguspärasuses kahtlemiseks ja otsuse tühistamiseks.

Vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestas justiitsminister Urmas Reinsalu muude regulatsioonide kõrval Ustimenko toimepandud kuritegude erakordset raskust ja vanglast talle antud iseloomustust, kirjutab portaal.

Pärast kõikide aspektide kaalumist otsustas minister jätta  Ustimenko taotluse Venemaale esitamata, mistõttu Ustimenko pöördus Tartu halduskohtusse.

Kuriteod

Kogu Eestit raputanud ning hirmu külvanud kuritegude seeria sai alguse 2002. aastal, kui kaks merekooli kadetti - Juri Ustimenko ning Dmitri Medvedev salaja üle Narva jõe Eestisse ujusid.

Esimene kuritegu sooritati sama aasta 18. märtsil, kui Tallinnas Roosikrantsi tänaval õhku lastud relvapoest varastati kaks tulirelva, millega kaheksa päeva hiljem rööviti Tartumaal taksojuhti ning veel kaks päeva hiljem tapeti Tallinnas taksojuht.

2002. aasta kevadel tapsid jõhkardid ligi ühe kuu jooksul Tartus, Tallinnas, Sillamäel ja Lätis kokku viis inimest ja haavasid rängalt veel mitut.

Viimane veretöö sooritati 5. mail 2002. aastal. Ehkki Eesti politseinikud hoiatasid oma Läti kolleege sinna suunduvate mõrtsukate eest, kontrollisid Valka politseinikud Ustimenkot ja Medvedevit liiga leebelt.

Vastuseks avasid mõrvarid tule, üks Läti politseinik hukkus ning teine sai vigastada. Appi tõtanud turvamees kihutas Medvedevile kuuli pähe. Ustimenko põgenes. Tema kriminaalne karjäär lõppes 7. mail, kui ta Poolas lõpuks vahistati.

Politsei tõestas ära, et Ustimenko ja Medvedevi kuritegude seerias kaotas elu kokku seitse inimest ja kuus said vigastada.