:format(webp)/nginx/o/2015/05/04/4027347t1hd9c1.jpg)
Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks avaldas Nursipalu polügooni aladele jäävate kaitsealuste liikide kaitse kampaania raames kogemata liikide täpsed elupaigad, mis on aga looduskaitseseadusega keelatud, keskkonnainspektsioon alustas asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetlust.
Esimese ja teise kaitsekategooria aluste liikide täpse püsielupaiga avaldamine massiteabevahendites on looduskaitseseadusega keelatud. Kui näiteks valitsus otsustab mõne liigi elukoha kaitse alla võtta, siis ei avaldada ka Riigi Teatajas püsielupaiga täpset asukohta.
Liikumine Eesti Metsa Abiks nõuab Võrumaal asuva Nursipalu polügooni arendamisel seal asuvate kaitsealuste liikidega arvestamist. Liikumise märgib oma kampaanialehel, et polügooni piirkonnas elavad näiteks merikotkad, must-toonerkured ja metsised, kelle elu hakkab kaitseväe tegevus segama.
Liikumine on algatanud Facebookis kampaania, et survestada kaitseministeeriumi kaaluma polügooni arenduse erinevaid võimalusi. Kampaanialehel oli avaldatud kaart Nursipalu polügooni arenduskavast, millel olid ära märgitud kaitsealuste liikide asukohad. Kampaaniat jagas oma Facebooki lehel ka Erakond Eestimaa Rohelised.
Liikumise Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli ütles Postimehele, et neil läks tõepoolest esialgu teadmatusest kampaanialehele üles püsielupaikadega kaart. «Aga kui selgus, et selline asi ei ole lubatud, lasi kampaaniameeskond teha kunstnikul teistsuguse kaardi ja asendas selle ka oma veebilehel ning sotsiaalmeedias,» märkis ta.
«Püsielupaikadega kaarti internetti üles riputades ei olnud me veel teadlikud sellest, et meie tegevuses midagi looduskaitseseadusega vastuollu läheb ning kohe, kui saime selle kohta teate, eemaldasime looduskaitseseaduse vastu eksivad materjalid ka netist,» lisas ta.
Praeguseks on kaitsealuste liikide püsielupaikadega kaardi veebist eemaldanud ka Erakond Eestimaa Rohelised, kes oma Facebooki lehel liikumise kampaaniat jagas.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles Postimehele, et kampaania raames avalikustatud kaartidel olid päris täpsed andmed.
«Pöördusime info ülespanija poole, et need kriitilised andmed saaksid võimalikult ruttu saaksid maha võetud,» ütles Tuul. Tema sõnul uurib inspektsioon praegu järelevalvemenetluse raames juhtunu asjaolusid.
«Eeldada võib, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega ja kaitsealuste liikide püsielupaigad avalikustati kogemata. Loodetavasti ei ole kaart hakanud internetis oma elu elama ja suuremat kahju sellest ei sündinud,» lausus Tuul.
Keskkonnainspektsioon otsustab järelevalvemenetluse käigus, kas algatada väärteomenetlus. «Vastaspoolelt oli positiivne reaktsioon ja koostöötahe olemas ning lähiajal selgub, kas väärteomenetlus üldse algatada või mitte,» lausus Tuul.
Looduskaitseseadus näeb loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest eraisikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)