/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/14/6446671t1h94f7.jpg)
Juba kümnendat aastat korraldab Vikerraadio emakeelepäeva puhul e-etteütluse võistluse, millest võttis tänavu osa rekordarv osalejaid. Etteütlusi jõudis toimetuseni 5881 ja nendest 37 olid täiesti veatud.
Loe, milline oli emakeelepäeva e-etteütluse tekst (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-etteütlus kõlas nii
Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub «Mets neidude vahel» – laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol «Mina jään».
Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks. Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat.
«Oota, Juhan!» hõikab Liisa talle järele.
Kui möödunud aastal saadeti 5573 teksti, siis tänavu jõudis toimetuseni 5881 etteütlust. Üheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 24 000 etteütlust.
«Tänavuse teksti põhirõhk oli muganditel, sõnadel, mida saab kirjutada kaht viisi, ja need kirjutati enamikus õigesti, näiteks «tšilli», «pitsa» või «kikkpoksija». See oli meeldiv üllatus,» ütles üks teksti autoritest, Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks.
«Tulemused olid ootuspärased, tore, et inimesed mõtlevad kaasa, kuid natuke on näha ülipüüdlikkusest tehtud vigu. Inimesed mõtlevad üle ja panevad näiteks liiga palju kirjavahemärke. Aga väga rõõmustav, et meil oli palju nutiseadmetel osalejaid,» lisas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll.
Pälli sõnul oli tänavuses etteütluses vähem võimalust kahe variandi vahel valida. «Üritamse teha võimalikult ühemõttelise teksti ja loodetavasti see õnnestus,» nentis Päll Vikerraadio saates Uudis+.
Maris Jõks tõdes, et üks eesmärke oli kasutada etteütluses sõnu, mida kasutatakse sageli, ent kus tehakse palju vigu. «See etteheide, et oleme kuulnud, et nii võõrapärased sõnad, aga neid kasutatakse ja kasutatakse valesti. Selles see mõte ongi, et kasutame ja jätame meelde, kuidas õige on,» ütles Jõks.
Kui ligi 5900 laekunud etteütlusest olid täiesti veatud vaid 37, siis tegelikult on olnud ka aastaid, kus pole ühtegi täiesti õiget teksti. «See hakkas kohe silma ka täna, et vaid üks või kaks viga oli. See sama 8.b, et pandi vahele tühik, aga ei saaks öelda, et see on tohutult suur viga,» tõdes Jõks.
Teine murekoht oli hüümärgi puudumine ning Jõksi sõnul ei tabatud ära, et tegu oli hüüdega. «Võib-olla see tundub äraleierdatud, et inglise keel on süüdi, aga võib-olla on ka asi selles, et inglise keeles kasutatakse hüüumärki napimalt. Eesti keeles ikkagi kui on käsk või hüüe, siis käib sinna hüüumärk,» ütles Jõks.
Olgugi et vahele koma ei käi, aga kui see sidend oleks lause keskel, siis oleks olgugi ees koma. Samuti protestiti ka rekajuhi vastu. «Tohib ka kahe K-ga kirjutada, aga siis on see tsitaatsõna ja sel juhul tuleb see kursiivi panna. Kirjutaks siis eestipäraselt, mugandame selle sõna ära,» ütles jõks.
Samuti ei teadnud paljud, mis asi on üldse tušš, sest sellega enam ei kirjutata. Oli ka neid, kes kirjutasid akutrell nõrga d-ga ning üllatuslikul kombel kirjutati nõrga b-ga sõna plüüs.
Samuti oli veaohtlik koht tohutu suur, mis kirjutatakse lahku nagu ka näiteks hirmus suur või hirmus sügav. Jõks märkis, et paljud kirjutasid tohutu suur sidekriipsuga, mis oli üllatuslik. Siksakitades asemel kirjutati ka sikksakitades, mis on vale. Laulu- ja tantsupeo puhul teati küll sidekriips panna, kuid jäeti tühik panemata.
Aastate jooksul aga on märgata, et tehakse üha vähem juhuslikke vigu. «Kogemata tühikuid ja punktide panemata jätmist eriti enam näha ei ole – kui seda saab arenguks nimetada, ilmselt saab,» nentis Jõks.