Meenutades Peeter Tulvistet

Saime tuttavaks Moskva ülikoolis, kus eestlased omavahel väga tihedalt suhtlesid. Me olime siis noored inimesed, kes käisid koos kui inimesed, mitte selle järgi, et kes millises teaduskonnas õppis. Peeter oli juba siis hästi lõbus ning temaga oli väga tore koos olla. See oli üks tore-tore aeg, mis pani aluse väga pikaaegsele sõprusele. Me ei pidanud olema kogu aeg koos, kuid meie vahel oli siiski väga hea sõprus, mis täna paraku katkes.