Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Joobes juhtide kohustuslik šokivangistus tekitas komisjonis tulise arutelu (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puhumisreid Tallinnas Lasnamäel Rahu teel.
Puhumisreid Tallinnas Lasnamäel Rahu teel. Foto: Martin Ilustrumm

Riigikogu õiguskomisjonis tekitasid pärast esimest lugemist justiitsministeeriumis kohendatud karistusseadustiku muudatused tulise arutelu. Opositsioon eesotsas Reformierakonnaga ei kiida heaks justiitsminister Urmas Reinsalu ettepanekut muuta korduvalt joobnuna roolist tabatutele šokivangistus kohustuslikuks.

Õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et arutelu oli tuline ja kestis üle kahe tunni. Õiguskomisjon otsustas otsuse langetamise lükata edasi 20. märtsile.

Suure tõenäosusega läheb eelnõu Karilaiu sõnul teisele lugemisele. «Praegu on nii, et selle šokivangistuse me viime ikkagi seadusandlusesse sisse, poliitiline tahe on olemas, aga me räägime läbi prokuratuuriga. Meil tekkis küsimus, et miks prokuratuur teeb nii palju kokkuleppemenetlusi ja kas on muid võimalusi õiguspraktikat muuta või on see ainuke tee patoloogiliste roolijoodikute korralekutsumiseks ja ühiskonnale signaali andmiseks,» rääkis Karilaid.

Õiguskomisjoni liige, Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et nemad on koos teiste opositsioonierakondadega nn šokivangistuse suhtes kogu aeg kriitilised olnud. Seda eeskätt seetõttu, et teist korda joobes juhtimiselt tabatud autojuhti on juba täna võimalik vangi panna.

«Ma olen hästi kriitiline selles osas, kui kohtult tahetakse kaalutlusõigus ära võtta.»

Korduva kriminaalses joobes juhtimise eest on võimalik määrata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. «See sõltubki eelkõige prokuröride otsusest, millise karistusettepanekuga nad kohtuniku ette lähevad ja tänases tööriistakastis on olemas võimalus juht kuni kolmeks aastaks trellide taha saata,» rääkis Pevkur ja lisas, et seega selline muudatus õigusruumi midagi juurde ei annaks.

Pevkur nõustub riigikohtu seisukohaga, et kohustuslik šokivangistus ei ole vajalik. «Ma olen hästi kriitiline selles osas, kui kohtult tahetakse kaalutlusõigus ära võtta,» ütles Pevkur. «Oludes, kus Reinsalu räägib, et seadusloomet ei ole vaja üle paisutada ja õigusloome peab olema ratsionaalne, tuleb ta ise tegema asja, mis tegelikult ei ole üldse vajalik.»

Täna õiguskomisjonis hääletuseni ei jõutud. Pevkuri sõnul jättis justiitsministeerium parandatud seaduseelnõu materjalide saatmise viimasele minutile, mistõttu riigikogu liikmed ei olnud jõudnud seda läbi töötada.

Pevkur kinnitas, et kogu eelnõud tagasi lükkama ei pea, küll aga on seal punkte, mida nemad koos EKRE ja Vabaerakonnaga heaks ei kiida.

Pärast kohtumist riigikohtu, advokatuuri ja prokuratuuri esindajatega on justiitsministeerium algset plaani veidi kohendanud. Kui algul nähti ette, et mitmendat korda roolis purjuspäi vahele jäänu peab kohe ära kandma vähemalt viie päeva pikkuse vangistuse, siis uue ettepaneku järgi jääks vangistuse pikkus kohtu otsustada. Katse ajal uuesti joobnuna autot juhtinud inimene tuleb küll vangi saata, kuid šokivangistuse päevi ette ei kirjutata.

«Ma küsisin, et kas siis ka tund aega on šokivangistust võimalik määrata, siis ikkagi justiitsministeerium ütles, et ei-ei, ikka vähemalt üks päev peab olema,» ütles Pevkur.

Eelnõu peaks rakenduma käesoleva aasta 1. novembrist.

Tagasi üles