Galerii ja video: Agur ja Kõlvart selgitasid, miks tahab GAG laieneda (1)

Pressikonverentsil andsid Gustav Adolfi gümnaasiumi laienemisplaanidest ülevaate Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula, gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof.

Peamiselt toodi välja, et uue õppehoone lisandumine päästab GAGi ruumikitsikusest, mis direktor Hendrik Aguri sõnul on hetkel karjuvalt suur. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et 20 aastat tagasi poleks keegi osanud arvata, kui populaarseks muutub Kalamaja ning seetõttu annab GAGi laienemine suurele hulgale Kalamaja ja vanalinna lastele võimaluse saada tipptasemel haridust ka kodule lähedal asuvas koolis.

«Haridussüsteemi kaasajastamine eeldab nii sisulisi kui ka vormilisi uuendusi. GAGi praeguses ajaloolises õppehoones asuvad ruumid seavad kooli arenguvõimalustele piirid. Tänu ümberehitusele on Vana-Kalamaja 9 asuvas uues õppehoones võimalik luua kaasaegne õppekeskkond,» ütles Kõlvart.

Ta lisas, et kui on võimalus luua paremad õppimistingimused suuremale hulgale lastele, siis on mõistlik ka seda situatsiooni ära kasutada.

Ta tõi näiteks Tartu Ülikooli, mis on aastasadade jooksul laienenud mitte vaid Tartu piires, vaid ka teistesse linnadesse. «Miks ei võiks Eesti vanim kool GAG olla Eesti suurim, tingimusel, et tagatakse tipptasemel haridus ja õpikeskkond,» küsis ta.

Kõlvart lisas, et tulevikus näeb ta, et laiendamist vajaks ka Tallinna Reaalkool ja Westholmi gümnaasium.

«Meedias on viimastel nädalatel palju arutletud selle üle, kas uue õppehoone lisandumine võiks mõjuda halvasti GAG-i tegevusele,» rääkis Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula.

Esimesel sügisel võetakse kokku vastu kuni kuus klassitäit lapsi esimestesse klassidesse ning õpilaste arv klassis on 24. «Õpetajate poolt vaadates tähendab see seda, et esimesel aastal liitub kooli kollektiiviga kokku kuni neli uut täiskohaga algõpetuse õppetooli õpetajat – kokku on koolis põhikohaga töötajaid tänase päeva seisuga 70, seega ei ole tegemist märkimisväärse muudatusega kooli struktuuris,» rääkis Pajula.

«Hindan kõrgelt Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlaste soovi säilitada kooli traditsioone ja väärtusi ning kinnitan, et kooli juhtkonnal ja õpetajatel on täpselt sama eesmärk – hoida ja anda kõigile praegustele ja tulevastele õpilastele edasi GAGi parimaid praktikaid,» ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

«Ühe õppehoone lisandumine ning suuremale hulgale lastele koolikohtade loomine ei muuda kooli vaimsust, sest kvaliteedi tagavad ning taasloovad inimesed. Küll aga muudab uue õppehoone lisandumine oluliselt paremaks õpikeskkonna, seda nii õpilastele kui ka õpetajatele,» selgitas Agur.

Renoveeritakse ka GAGi ajaloolist võimlahoonet ning lisaks kehalise kasvatuse tundidele hakatakse võimla saali kasutama ka konverentside, seminaride ja kontsertide korraldamiseks. Võimlahoone pööninguruumidesse tulevad loovusala ja muusikaklassid. Esialgu hakkavad I ja II kooliastme õpilased kasutama meie ajaloolist võimlat, mis tähendab liikumist kahe õppehoone vahel, kuid Vana-Kalamaja 9 õppehoone valmimise teises etapis on sinna kavandatud uue võimla ehitus.

Jaanuari lõpus saatsid kooli vilistlased ja lapsevanemad Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles kutsuvad peatama linna plaani suurendada GAGi õpilaste arvu uute paralleelklasside lisamisega ning viia 1.–6. klassid ajaloolisest koolimajast üle Vana-Kalamaja tänaval asuvatesse ruumidesse. Ka pandi internetti üles samasisuline petitsioon.

Agurit ja tema plaani laieneda on toetanud abilinnapea Kõlvart. Ka haridusamet on põhjendanud, et laienemise tingib koolikohtade vajadus.